Rail Balticu viaduktide ehitus saab hoo sisse

Rail Balticu ehitus, Saustinõmme viadukt.

FOTO: Sander Ilvest

Rail Baltic Estonia (RBE) juhatuse esimehe Tõnu Grünbergi sõnul on välja valitud esimesed seitse rajatist, mille ehitushanked on plaanis välja kuulutada juba käesoleva aasta teises pooles.

Eesmärgiga ehitada Rail Balticu raudteeühendus koos kaasuva taristuga välja aastaks 2026, plaanitakse kümnete viaduktide, ökoduktide ja teiste rajatiste ehitamisega algust teha juba sellel ja järgmisel aastal, teatas RBE.

Ühtekokku on ettevõtte teatel 2020. aasta jooksul kavas Rail Balticu ehitusse investeerida 21,3 miljonit eurot. Järgmisel aastal on kavas investeerida ligikaudu 60 miljonit eurot, mis sisaldab nii ehitust kui projekteerimist.

Kuna põhiprojekteerimine on Grünbergi sõnul Eestis kõige kaugemale jõudnud Harju- ja Raplamaal, on seal võimalik alustada ka konkreetsete objektide ehitamisega, sealhulgas viis maanteeviadukti ja kaks ökodukti.

Grünbergi sõnul jälgitakse pidevalt ka, et vastavalt projekti edenemisele saaks anda töösse veel täiendavaid objekte nii palju kui võimalik. «Siin on väga oluline roll ka maanteeametil, kellega koostöös suure osa ehitushangetest korraldame,» sõnas Grünberg pressiteate vahendusel.

Harjumaal jätkub Saustinõmme viadukti ehitamine ning järgmiste objektidena lähevad ehitusse Kurtna tee ja Künka tee maanteeviaduktid Saku vallas, mille ehitusprojektid valmivad tänavu suvel. Ehituseks läheb hiljemalt 2021. aasta kevadel.

Rae vallas ristub Rail Balticu raudtee Tartu maanteega. Seal lähestikku asuvate Assaku ja Põrguvälja tee maanteeviaduktide ehitushanked on planeeritud 2020. aasta sügisesse ning ehitus peaks algama 2021. aasta kevadel.

Raplamaal läheb töösse Rapla-Varbola tee maanteeviadukt, mille ehitushange viiakse läbi 2020. lõpus. Rapla maakonnas hakatakse ehitama ka Rail Balticu projekti esimesi ökodukte. Urge ja Loone rohesildade hange kuulutatakse tänaste plaanide kohaselt välja 2020. aasta sügisel, et oleks võimalik ehitustöödega alustada hiljemalt 2021. aasta kevadel.

Pärnumaa trassiosa objektidele tänavu suuri ehitushankeid välja ei kuulutata, küll aga jätkub kõrgepingeliinide ümbepaigutamine.

«Kuna enamik protsesse on aeganõudvad, siis ei tee me töid järgemööda, vaid võimalikult paralleelselt – projekteerimise ja ehitushangete kõrval omandatakse maid, leevendatakse keskkonnaga seotud võimalikke riske, projekteeritakse reisi- ja kaubaterminale ning tehakse muid vajalikke arendustegevusi,» selgitas Grünberg.

Järgmisel aastal on soov alustada 26 silla ja viadukti ning 7 ökodukti ehitamisega, samuti jätkata kõrgepingeliinide ja gaasimagistraalide ümberpaigutamisega. 2021. aasta teiseks pooleks on Rail Balticu ehitus alanud kõigis kolmes maakonnas: Harjumaal, Raplamaal ja Pärnumaal.

Alates 2023. aastast, kui algab põhitrassi ehitus, kasvavad ettevõtte hinnnagul ka Rail Balticu projekti investeeringud Eestis mitmesaja miljoni euroni aastas.

Tagasi üles
Back