Eesti Energia soovib prügiplasti vedelkütusteks töödelda

Auvere õlitehas Ida-Virumaal läks eelmise kümnendi keskel maksma üle 200 miljoni euro.

FOTO: Ilja Smirnov

Eesti Energia alustab Tallinna Tehnikaülikooliga tööd selle nimel, et töödelda prügiplasti ettevõtte õlitehastes koos põlevkiviga vedelkütusteks ning seeläbi aidata kaasa keskkonnaprobleemide lahendamisele Eestis ja lähiriikides.

Eesti Energia ja TTÜ eesmärk on jõuda lahenduseni, kuidas saaks prügiplasti tööstuslikus mahus õlitootmisel kasutada ning ümbertöötlemiseks kõlbmatu jääde muuta väärtuslikuks vedelkütuseks.

Eesti Energia juhatuse liikme Margus Valsi sõnul võimaldab ettevõtte kasutatav Enefiti õlitootmistehnoloogia muuta Ida-Virumaa oluliseks tegijaks keskkonnaprobleemide lahendamisel. Juba praegu on võimalik koos põlevkiviga õliks töödelda vanarehve ning perspektiiv teha sama taaskasutamatute plastidega tõstab tehnoloogia olulisust veelgi.

«Eesti Energia uued arendused keskenduvad innovatsioonile, millesse kaasame piirkonna parimad teadus- ja arenduspartnerid. Kunagi varem pole Eestis loodud põlevkivist nii suurt väärtust nii puhtalt kui praegu, kuid näeme, et meil on läbi ringmajanduse ja uute tehnoloogiate potentsiaal olla oluliseks toeks keskkonnaprobleemide lahendamisel,» ütles Vals. «Kasutades taaskasutamatuid plaste õlitootmisel, vähendaksime plastijäätmete hulka mitte ainult Eestis, vaid ka lähiriikides.»

Plastide kasutamine õlitootmisel Enefiti õlitehastes koos põlevkivi ja rehvihakkega võimaldaks aastas keskkonnasõbralikult uueks väärtuslikuks tooteks töödelda vähemalt 80 000 tonni jäätmeid, vähendada tootmise CO2 emissiooni ja tõsta vedelkütuste kvaliteeti. Taaskasutamatute plastjäätmete töötlemine õliks on efektiivsem kui põlevkivi kasutamine, sest esialgsete uuringute põhjal on ühest tonnist plastist võimalik saada kuni viis korda rohkem õli kui sama suurest kogusest põlevkivist.

Seetõttu tekib märgatavalt vähem tahkeid jääke ja väheneb ka teiste heitmete hulk. Lisaks paranevad vedelkütuste kvaliteedinäitajad ning protsessi efektiivsus, mistõttu on tooted paremini turustatavad. See parandab tehaste tööiga ning aitab kaasa Ida-Virumaa tööhõive säilimisele.

Koostöös TTÜga viiakse 2021. aasta alguseks läbi laborikatsed, millele järgnevad katsed pilootseadmel ja õlitehases, vajalike keskkonnalubade hankimine ning tootmise ettevalmistamine. Tootmise planeeritud algus on 2024. aastal.

Laborikatsed viib läbi TTÜ Virumaa kolledži põlevkivi kompetentsikeskus. «Selle projekti raames on võimalik süsteemselt kasutada alusuuringute tulemusi ning samas välja selgitada need faktorid, millest sõltub edasine edukas rakendamine. Vastuse annavad labori- ja stendikatsed. Edu puhul on see suur samm põlevkivitöötlemise rolli suurendamiseks ringmajanduse kontekstis,» selgitas kompetentsikeskuse vanemteadur Hella Riisalu.

«Eestis on ainulaadne põlevkivialane oskusteave ja tootmistehnoloogia, mis teeb meid hinnatud partneriks terves maailmas. Teadlaste ja energeetikaettevõtete tihe koostöö on viinud valdkonda aastakümnete jooksul pidevalt edasi ning mul on hea meel, et see koostöö Eestis loodavate toodete väärtuse tõstmisel kasvab,» lisas Vals.

Projekti innovaatilisus seisneb selles, et kasutamist võivad leida seni ainult ladestamisele või põletamisele läinud plastjäätmed ning töötlemisele võib minna sorteerimata jäätmeplastisegu, sh koos orgaaniliste ja mehaaniliste lisanditega, nagu liiv või savi, ehk kaob ära nii sorteerimise kui pesemise vajadus.

Projekti toetatakse Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondist 94 500 euroga.

Tagasi üles