Pärnumaal Tõstamaa osavallas sai valmis uus väikesadam

Kunagise kalurikolhoosi Pärnu Kalur lagunenud hooned renoveeritud Värati sadamas

FOTO: Jaano Martin Ots

Värati väikesadam on aluste vastu võtmiseks valmis, teatas Pärnu linnavalitsus. 

Tõstamaa osavallas valmis kunagise Värati kalatööstuse kalasadama kohal uus väikelaevasadam. Pärnu linnale kuuluv külalissadam suudab vastu võtta jahte ja merekaatreid, mille süvis on alla 2,4 meetri, kirjutas Pärnu linnavalitsuse kommunikatsioonispetsialist Anu Villmann. 

Nüüdisaegse merevärava kavandamist Väratisse alustas Tõstamaa vallavalitsus, haldusreformi järel jätkas ettevõtmisega Pärnu linn. Sadama-ala ja akvatooriumi uuendustööd algasid mullu ja lõppesid tänavu märtsis.

Rekonstrueerimistööde käigus liigutati merest välja enam 9500 kuupmeetrit setteid. Ehitati uued muulid, mille rajamiseks kulus üle 2300 kuupmeetri maakive ja pea 1300 kuupmeetrit kivist täidet.

Lisaks muulidele ja süvendusele ehitati ka uued kaid, paatide vettelaskmise koht, vee-, elektri-, ja reoveesüsteemid, ning tähistati sadama sissesõidutee. Sadamas on nüüd kohti kuni 20-le jahile ja kaheksale paadile.

Varem ei olnud väikelaevadel võimalik Värati mereväravasse siseneda, kuna sadama ja sissesõidutee sügavus oli kohati isegi vähem kui üks meeter.

«Ka väiksemate paatidega oskasid end sadamasse navigeerida vaid kohalikud, kes olusid hästi tunnevad. Meri Tõstamaa ranna ääres on väga kivine ja etteaimamatu,» ütles Pärnu linnavalitsuse taristu- ja ehitusteenistuse projektijuht Alo Tomson.

Sadama korrastamisest ei saa aga kasu ainult külalised, vaid ka kohalikud kalamehed, kes on aastaid Väratist merele käinud.

«Ka neil on nüüd palju mugavam ja turvalisem sadamat kasutada,» kinnitas Tomson.

Värati jahisadama projekti kitsam eesmärk oli süvendada sadamat ja ehitada välja jahikai, kuid projekti laiem eesmärk on parandada Eesti ja Läti rannikualal mereturismi tingimusi ja mereohutust.

«Mida rohkem on Eesti rannikul sadamaid, seda kergem on mööda merd siia poole reisida. Ideaalis võiks olla mererannikul sadam vähemalt iga 40 meremiili tagant, sest ühe päevaga ei jõua eriti rohkem sõita,» tõdeb Tomson.

Värati jahisadama rekonstrueerimine läks maksma 572 532 eurot. Sellest summast 346 730,30 eurot tuli Interreg Eesti-Läti väikesadamate programmist, ülejäänud oli Pärnu linna omaosalus. Suurim osa investeeringust kulus muulide ja kaldakindlustuse ehitusele ning süvendamisele.

Interreg Eesti-Läti väikesaarte programmi abil on viimastel aastatel Pärnumaal välja ehitatud ka jahisadamad Kihnus, Munalaius ja Varblas.

Värati merevärava ajalugu ulatub üle-eelmisse sajandisse, kui siit mindi merele ja siin ehitati valmis teadaolevalt vähemalt kolm purjelaeva.

Oma tänasesse asukohta ehitati Värati sadam 1950ndatel. Nõukogude perioodil kuulus sadam pikalt Värati kalatööstusele, mis suitsutas räime ja vedas seda laiali üle Nõukogude Liidu.

Kalatööstus lõpetas tegevuse 1990ndatel ja Värati sadam läks Tõstamaa vallale. Pärast seda on see olnud kasutusel avaliku sadamana. Uuenduskuuri läbinud Värati sadamat hakkab haldama operaator.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles