Märtsis vähenes eksport üks protsent ja import kaks protsenti

BNS
Copy
Kaubasadam
Kaubasadam Foto: Ants Liigus

Märtsis vähenes kaupade eksport võrreldes 2019. aasta märtsiga ühe protsendi võrra ja import kahe protsendi võrra.

Võrreldes 2019. aasta esimese kvartaliga vähenes eksport kolm protsenti ja import neli  protsenti. Kvartali kaubavahetust mõjutas kõige enam elektriseadmete ja mineraalsete toodete ekspordi ja impordi vähenemine, teatas statistikaamet.

Eestist eksporditi märtsis kaupu jooksevhindades 1,2 miljardi euro väärtuses ja imporditi 1,4 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 150 miljonit eurot, mis vähenes võrreldes möödunud aasta sama perioodiga 16 miljoni euro võrra.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Evelin Puura sõnul olid märtsis ekspordi languse suuremad mõjutajad puidutöötlemisseadmed ja põlevkivikütteõli. "Import aga langes peamiselt elektrooniliste integraallülituste ja sõiduautode väiksema sissetoomise tõttu," ütles Puura pressiteates.

Eesti suurim kaupade ekspordipartner märtsis oli jätkuvalt Soome, järgnesid Rootsi ja Läti. Eksport vähenes kõige enam ehk 21 miljoni euro võrra Belgiasse, 20 miljoni euro võrra Prantsusmaale ja 19 miljoni euro võrra Taani.

Belgiasse ja Taani veeti mullusega võrreldes vähem põlevkivikütteõli ning Prantsusmaale väetiseid. Enim suurenes eksport Rootsi ja Soome. Rootsi eksporditi rohkem kommunikatsiooni seadmeid ja Soome kokkupandavaid puitehitisi.

Kaupadest eksporditi kõige rohkem elektriseadmeid, mineraalseid tooteid ning puitu ja puittooteid. Enim mõjutas ekspordi kahanemist võrreldes eelmise aasta märtsiga mehaaniliste masinate ja mineraalsete toodete väljaveo vähenemine, vastavalt 21 miljoni ja 16 miljoni euro võrra.

Kõige enam aga suurenes elektriseadmete ja väärismetallide väljavedu, vastavalt 21 miljoni ja 19 miljoni euro võrra.

Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas märtsis 69 protsenti kogu kaupade ekspordist. Kodumaist päritolu kaupade väljavedu vähenes eelmise aasta märtsiga võrreldes 5 protsenti ja reeksport kasvas 10 protsenti. Enim vähenes Eesti päritolu lennukibensiini ja põlevkivikütteõli ning eriotstarbeliste seadmete ja mehhanismide osade väljavedu.

Kaupu imporditi kõige rohkem Soomest, Saksamaalt ja Leedust. Kaupade sissevedu vähenes enim ehk 34 miljoni euro võrra Rootsist, 22 miljoni euro võrra Soomest ja 15 miljoni euro võrra Lätist.

Rootsist vähenes kõige rohkem elektriseadmete ja transpordivahendite, Soomest mehaaniliste masinate ja mineraalsete toodete ning Lätist mineraalsete toodete sissevedu. Kaupade import kasvas kõige rohkem Ameerika Ühendriikidest, kasv oli 33 miljonit eurot.

Kaupadest toodi Eestisse enim keemiatööstuse toorainet ja tooteid, mineraalseid tooteid ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu. Kõige enam vähenes elektriseadmete ja transpordivahendite sissevedu ning kasvas keemiatööstuse tooraine ja toodete ning väärismetallide import.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles