Soodsat Eesti toitu eksporditakse igasse ilmakaarde
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riike, kuhu müüakse Eesti toidukaupu, on märkimisväärselt palju. Sageli on põhjuseks, miks Eesti toit maailmas hästi kaubaks läheb, soodne hind, mis aga saavutatakse siinsete töötajate palkade arvelt.
Ajal, mil tarbimine Eestis pigem langeb, on toiduainetööstuse ekspordinumbrid tublisti kasvanud. «Eestis on vaid kuni kümme protsenti tarbijaid, kes võivad endale lubada kõike meelepärast,» nentis toiduliidu juht Sirje Potisepp. «Enamik vaatab väga, mida ja missuguse hinnaga tooteid ostavad.»
«Kui ei kulutata ja kui ei ole, mida kulutada, ei saa ju ka majanduse vereringe normaalselt toimida – tagasilöögid on paratamatud,» selgitas ta toidukaupade müügi mullust neljaprotsendilist langust.
Panus odavale hinnale
Samas on toiduainete eksport viie aastaga kasvanud ligi kaks korda. 2011. aasta esimese 11 kuuga eksporditi toiduliidu andmetel toidukaupu ligi 343 miljoni euro eest, mida on 6,6 protsenti enam kui aasta varem.
Kõige suuremad eksportijad toiduainete vallas on piimatööstused, kelle eksport kasvas mullu 11 kuuga 8,5 protsenti. Sellega, et piima näiteks egiptlastele müües võib meil endal seda nappima hakata, Potisepp nõus ei ole. Tema kinnitusel on toorpiimaga varustatuse tase Eestis üle 160 protsendi.
«Katame ära siseturu vajaduse ja ekspordiks jääb küllalt ruumi, juustu osa on selles suurim ja tähtsaim,» märkis ta.
Sarnaselt teiste tööstusharudega sõltub ka toiduainete eksport eelkõige lähinaabritest. «Kui nende ekspordipartnerid vähendavad tellimusi, pidurdub ka meie ettevõtete eksport,» tõdes Potisepp. «Esimesed märgid on selles osas juba olemas – väidetavalt olid jõulutellimused eksporttoodetele mõnes ettevõttes vähenenud.»
Kõige enam läheb toidukaupa Venemaale, Lätti, Soome, Leetu ja Saksamaale.