Ettevõtja: kui hoonete ehitus lõpeb, on ohus 60 000 töökohta

Tiit Kuuli Foto: Sander Ilvest

Ehitusettevõte OMA Ehitaja omaniku ja tööandjate volikogu aseesimehe Tiit Kuuli sõnul ootavad eriti rasked ajad just hoonete ehituse valdkonda, kus töötab 58 000 inimest. Seetõttu peame juba täna mõtlema, mis neist saab.  

«Julgen öelda, et Eesti ehitussektor on üleilmse pandeemia tõttu kriisi lävel. Kui täna on masinad ja inimesed töös, siis kõige raskemad ajad algavad sügisest, kui mahud hakkavad vähenema ja uusi tellimusi peale ei tule,» ennustas ettevõtja Tööandjate Keskliidu blogis. Ta selgitas, et ehitus on suure inertsiga sektor –  kui täna tehakse uue investeeringu otsus, siis kopp lüüakse maasse minimaalselt aasta pärast.

Paljud riigid kasutavad kriisi leevendamiseks n-ö kontratsüklilist investeerimist. See tähendab, et kui erasektor kidub, hakkab riik kiirendatud korras tellima ja ehitama. Kokkuvõttes võidavad Kuuli sõnul kõik: riik saab plaanilised ehitised turu madalseisu hindadega, inimesed saavad vajalikke objekte varem kasutama hakata ning ehitusettevõtted võimaluse kriis üle elada.

See eeldab aga laenamist. Kuuli tõi välja, et eurotsooni riikide valitsussektori keskmine võlakoormus ületab 80 protsenti SKTst. Selle kõrval tundub talle arusaamatu, miks Eesti jätkuvalt toimetab kümme korda väiksema, 8,4 protsendilise suhtelise  laenukoormusega. «Miks ei võiks me endale lubada uut ooperiteatrit, pool tundi lühemat rongiühendust Tartu ja Narvaga või kiiret internetti igasse Eesti kodusse?» küsis ettevõtja.

Kuuli sõnul toimub kriisi ajal teede- ja taristuehituses mõningane kokkutõmbumine, kuid eriti rasked ajad ootavad just hoonete ehituse valdkonda, kus eraettevõtete tellimuste osakaal moodustas 80 protsenti kogumahust. «Valdav osa investoritest külmutab projektid vähemalt aastaks,» prognoosis Kuuli. «Suurenev üldine tööpuudus mõjub pärssivalt eluasemeturule. Me teame, et hoonete ehituses on otseselt või kaudselt hõivatud 85 protsenti ehitussektori 58 000 töötajast. Peame juba täna mõtlema, mis neist inimestest saab, kui hoonete ehituses toimub märkimisväärne langus.»

Ettevõtja puudutas ka tundlikku välistööjõu teemat. Ta tunnistas, et kuna ehitusmahud kukuvad, väheneb vajadus välistööjõu järele sisuliselt olematuks. «Samas, mida suurem vajadus on kriisi käigus ettevõtjatel töötajaid koondada, seda rohkem on tarvis on hiljem võõrtööjõudu majanduse taastumisel,» leidis Kuuli, lisades, et ükski spetsialist ei jää avatud tööjõuturuga Euroopas koju istuma, vaid leiab rakenduse välisriikides. «Tagasi neid saada on raske. Seetõttu me ei tohiks sulgeda uksi ka väljastpoolt tulijatele ei täna, ega ka tulevikus,» soovitas ta.