Veesõidukite registreerimine vajus kivina, aga paadimüüjatel läheb hästi

Jaano Martin Ots
, toimetaja
Copy
Meremess Tallinnas 6. märtsil 2020
Meremess Tallinnas 6. märtsil 2020 Foto: Tairo Lutter
  • Veesõidukite registreerumise languse taga võib olla ARK büroode sulgemine
  • Soomest paadi ostnud omanikud ootavad võimalust veesõidukile järele minna

Maanteeameti statistika kohaselt registreeriti tänavu aprillis 89 uut veesõidukit, mida on 109 sõiduki võrra vähem kui eelmise aasta aprillis. Paadimüüjad aga kinnitavad, et äri läheb hästi ning paadimüük pole vähenenud.

Varasematel aastatel registreeriti Eestis esmaselt üle 1300 väikelaeva aastas ning paadimüüjad ei näe paatide soetamises langust ka tänavu, kuigi eriolukorra tõttu on veesõidukite registreerimine aprillis vähenenud eelmise aastaga võrreldes enam kui kaks korda. Maanteeameti andmetel oli põhiosa tänavu aprillis registreeritud paatidest mootorpaadid, 89 esmaregistreeritud veesõiduki seas oli vaid viis purjekat, seitse sõudepaati ja seitse jetti.

Põhjusteks, miks paatide registreerimine vähenes, peavad mereala ettevõtted eelkõige seda, et eriolukorras olid maanteeameti bürood kinni ning vastutustundlikud uute paatide omanikud järgisid üleskutset püsida kodus. 

Veesõidukite müügi- ja hooldusega tegeleva Bell-Marine OÜ juhatuse liige Kaarel Paakspuu ütles, et tema tehingute tühistamist või kliendihuvi vähenemist pole märganud. 

«Suuremate paatide, mis praegu registreerimisele jõuavad, müügitehingud sõlmiti peamiselt eelmisel aastal või talvistel meremessidel ning siin kriis veel mõju avaldanud pole. Tööd on jaanipäevani nii palju, et kuku pikali,» kommenteeris Paakspuu. Ta nõustus, et kindlasti jõuab majanduskriisi põhjustatud tagasilöök ka paadiärisse, kuid mõjutab siis eelkõige odavamate keskklassi paatide müüki ja emotsioonioste, nagu jeti soetamine. 

Paakspuu hinnangul võis paatide registreerimist vähendada ka piiride sulgemine naaberriikidega. «Meie paadid saabuvad rekadega nagu teisedki kaubad ja probleeme pole. Aga kasutatud paatide ostjad ei saanud Soome ja Rootsi oma sõidukitele järele minna ega nendega ise üle lahe sõita,» selgitas Paakspuu. 

Paakspuu möönis, et kriisi mõju on ettevõtte tegevuses siiski tunda: «Meie põhitöö on praegu uute paatide komplekteerimise ja lisavarustuse paigaldamise kõrval ka veesõidukite kevadine hooldus ja plaaniline remont. Kriisi mõju on tunda mõningate varuosade ja tarvikute kätte saamisel, paljud meretarvete tehased on Põhja-Itaalias ja muidugi Hiinas». 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles