Riik tõstab kriisi ajal töötu abiraha suurust
:format(webp)/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
7. mai 2020, 11:32
:format(webp)/nginx/o/2020/04/26/13072405t1h6f66.jpg)
Töötukassal on plaanis töötuskindlustuse süsteemis rida olulisi muudatusi teha. Üks ettepanek on maksta kriisi ajal heldemalt ja pikemalt toetusi neile, kes on töötuks jäänud.
Sotsiaalministri ja töötukassa nõukogu esimehe Tanel Kiige sõnul on esitatud ettepanekute eesmärk muuta hüvitiste süsteem senisemast paindlikumaks ja kaitsta rohkem töötuid.
«Eriolukorrast tingitud piirangute mõjud majandusele ja tööturule on kaasa toonud vajaduse mõnede muudatustega kiiremas tempos edasi liikuda, et leida lahendused kitsaskohtadele, mis aitavad inimestel oma toimetulekut parandada ja vähendavad töötute vaesusriski. Olgu selleks siis ajutise töötamise lubamine töötuks oleku ajal või töötuskindlustushüvitise maksmine pikemaajaliselt,» sõnas minister Kiik.
Esimene muudatus on see, et inimene võib teatud aja jooksul ja teatud summa eest töötada ka juhul, kui ta töötuna arvel on. Töötule säilivad ajutisel töötamisel töötu staatus, ravikindlustus ning töötushüvitised.
Teise muudatusena plaanitakse hõlmata töötuskindlustussüsteemi ka juhtimis- ja kontrollorgani liikmed ja füüsilisest isikust ettevõtjad, kellel puudub ligipääs töötuskindlustusele nende töötegemise vormi tõttu. Ettepaneku kohaselt makstakse neile töötuskindlustushüvitist samas määras kui töölepinguga töötajatele.
Kolmanda muudatusena on plaanis siduda töötuskindlustushüvitise maksmise kestus olukorraga tööturul, mis võimaldaks maksta hüvitisi heldemalt, kui majanduses on keerulisemad ajad ning töö otsimise periood on pikem. Kui palju töötu abirahad suurenevad, pole hetkel veel teada.
Viimase muudatusena arutati võimalust tõsta nii töötutoetuse ja töötuskindlustushüvitise asendusmäärasid, et parandada töötute sotsiaalset kaitset ning ennetada inimeste vaesusesse langemist.
Sotsiaalministeerium saatis esmakordselt partneritele arutamiseks töötushüvitiste reformi ettepanekute paketi 27. jaanuaril. 30. aprillil arutati ettepanekuid valitsuskabineti nõupidamisel. Kui muudatused ka valitsuse ja riigikogu heakskiidu saavad, võivad need jõustuda juba selle aasta suvel.