Euroopa Komisjon prognoosib Eestile 6,9% majanduslangust
SEB ennustab suuremat langust

Euroopa Komisjon.

FOTO: FRANCOIS LENOIR / REUTERS

Euroopa Komisjoni 2020. aasta kevadise majandusprognoosi järgi kahaneb Eesti majandus sel aastal 6,9 protsenti, järgmisel aastal kasvab majandustegevuse taastumise korral aga 5,9 protsenti. SEB hinnangul ulatub majanduslangus tänavu ligi 10 protsendini.

Koroonapuhang on olnud Eestis leebem kui paljudes teistes riikides, mis on võimaldanud seada majandusele vähem piiranguid ning tootmis- ja ehitussektor on saanud oma tegevust jätkata, teatas Euroopa Komisjoni esindus Eestis.

Komisjoni teatel oli Eestis kriisi puhkedes tasakaalus majandus, tugev finantssektor ja kõrge tööhõive. Koroonapandeemiast tingitud sügav majanduslangus mõjutab sel aastal eelduste kohaselt kõiki sektoreid ja suurendab järsult tööpuudust.

2021. aastal on oodata majanduse jõulist taastumist, kuid prognooside kohaselt jääb majandusaktiivsus madalamaks kui enne kriisi 2019. aastal. Praegune prognoos lähtub eeldusest, et kindlustunne hakkab selle aasta teisest poolest taas järk-järgult suurenema.

2021. aastaks prognoositakse Eestile 5,9-protsendist majanduskasvu eeldusel, et majandustegevus taastub kõikides sektorites. Eesti majanduse taastumine sõltub paljuski sellest, kui kiiresti taastub majandus Euroopa Liidus (EL) tervikuna.

Tööturg peaks komisjoni hinnangul kohanema veidi sujuvamalt kui 2008. aasta finantskriisi ajal. Seda toetab eelkõige ajutise palgatoetuse meetme rakendamine. Siiski kasvab tööpuudus lühiajaliselt märgatavalt, küündides sellel aastal 9,2 protsendini. 2021. aastal peaks tööpuudus taas vähenema 6,5 protsendile, samas tempos majanduse eeldatava taastumisega.

Eesti on majandust toetanud märkimisväärse fiskaalstiimulite paketiga, mis suurendab valitsemissektori eelarve puudujääki sel aastal 8,3 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP) ning struktuurne eelarvepuudujääk suureneb 5,8 protsendini SKP-st.

Prognooside kohaselt kasvab 2021. aastal riigivõlg 22,6 protsendini SKP-st, mis jääb aga endiselt madalaimaks võlatasemeks EL-is.

2020. aasta kevadise majandusprognoosi kohaselt kahaneb euroala majandus 2020. aastal rekordilise 7.75 protsendi võrra ja kasvab 2021. aastal 6,25 protsenti. EL-i majandus kahaneb 2020. aastal 7,5 protsenti ja kasvab 2021. aastal 6 protsenti.

Võrreldes 2019. aasta sügisese majandusprognoosiga on EL-i ja euroala kasvuprognoose allapoole korrigeeritud umbes 9 protsendi võrra.

SEB: Eesti SKP kahaneb sarnaselt euroalaga 9,8 protsenti

SEB majandusanalüütiku Mihkel Nestori hinnangul saab Eesti majanduslangus olema samas suurusjärgus euroala teiste riikidega ja 2020. aastal kahaneb riigi sisemajanduse koguprodukt (SKP) 9,8 protsenti. 

SEB majandusprognoosi põhjal ootab nii Eestit kui Euroopat ees sügav majanduslangus – USA majandus langeb SEB prognoosi kohaselt tänavu 6,5 protsenti ja euroala majandus tervikuna 9,6 protsenti. Lõuna-Euroopa riikides saab SKP kukkumine olema kahekohaline.

«Teisalt on ajalooliselt jõulised olnud ka valitsuste ja keskpankade meetmed majanduskahjude ohjamiseks. Seetõttu taastub majandus meie peamise stsenaariumi kohaselt kiiresti ja juba 2021. aastal tõuseb euroala SKP 6,2 protsenti,» ennustab Nestor pressiteates. 

Panga analüütikute vaates sisenes Eesti seekordsesse kriisi aegade tugevaimas seisus majandusega. Eelneva kolme aasta jooksul on SKP kasvanud keskmiselt pea 5 protsenti aastas ja tööhõive saavutanud kõrge taseme nii ajaloolises plaanis, kui võrreldes teiste Euroopa riikidega. 

Erinevalt 2008. aastast ei ole kiire kasv aga endaga kaasa toonud makromajanduslikku tasakaalustamatust, mis toona kriisi võimendas, märgib Nestor oma kommentaaris. «Seetõttu on ühiskonna peamine mure seoses koroonakriisiga olnud enda ja lähedaste tervis ning toimetulek muutunud rutiiniga, mitte veel niivõrd majanduslik toimetulek ja tulevikuväljavaade.»

Nestori vaates on aga oluline küsimus, kas Eesti väldib seekord eelmise kriisi musta stsenaariumit. «Toona oli Balti riikide majanduslangus kordades sügavam kui mujal Euroopas, kuid kriisi võimendas meie enda varasem käitumine,» nendib analüütik. 

Kui perioodil 2008-2009 kukkus Eesti majandus 19 protsenti, siis enamuses Euroopast piirdus SKP langus 3-5 protsendiga. «Sel korral prognoosime, et Eesti majanduslangus saab olema samas suurusjärgus euroala teiste riikidega ja 2020. aastal kahaneb SKP 9,8 protsenti. 2021. aastal peaksime koos ülejäänud maailmaga osa saama aga kiirest taastumisest, mis kasvatab SKP-d 6,5 protsenti,» ennustab Nestor. 

Ta märgib, et lisaks heale stardipositsioonile on Eesti majanduse tugevuseks ka suhteliselt väike haiguse levik ja leebemad piirangud, mistõttu majapidamiste tarbimise langus võib jääda veidi tagasihoidlikumaks kui SKP langus tervikuna.

Küll põhjustab Nestori hinnangul väga ebakindel tulevikuperspektiiv suure kukkumise investeeringutes, seda nii ettevõtete kui majapidamiste poolt.

«Kui mõnes sisetarbimisel põhinevas suurmajanduses võiks sarnaste asjaolude korral jääda majanduslangus tagasihoidlikuks, siis Eesti sõltuvus ekspordist, ent ka turismist, selles kriisis meie väljavaadet halvendab.»

Langus kaupade ja teenuste ekspordis saab 2020. aastal olema SEB prognoosi põhjal kahekohaline. Et Eesti peamised kaubanduspartneid on praegusest kriisist tulnud seni läbi pisut lihtsamalt, leevendab panga hinnangul eksportivate ettevõtete olukorda vaid veidi.

Ühiskondlikust vaatest on Nestori sõnul väga oluline tööturu edasine areng. «Aastaid kestnud tööjõunappus ja riigi leevendavad meetmed on töötuse kasvu aidanud hetkel veel kontrolli all hoida ning suured koondamised pole saanud valdavaks,» märgib ta. 

Samas on Nestori vaates selge, et riigil pole suutlikkust töötasu hüvitise maksmist jätkata lõputult, samas kui nõudluse taastumine võib mõnel tegevusalal võtta aastaid. Seetõttu hakkab töötus tema hinnangul pärast töötukassa hüvitispaketi lõppemist või lahjenemist kiiresti suurenema.

2020. aasta keskmisena piirdub töötuse määr küll veel 10 protsendiga, mis majanduse väljavaate paranemisel 2021. aastal taas alanema hakkab.

Tagasi üles