Eesti Energia langes kahjumisse (7)
5. mai 2020, 11:36
Eesti Energia teenis esimeses kvartalis kaks miljonit eurot puhaskahjumit. Eelmise aasta samal perioodil teeniti 9,5 miljonit eurot puhaskasumit.
Kontserni käive vähenes eelmise aasta esimese kvartaliga võrreldes 16 protsenti, 227 miljonile eurole. Kulumieelne ärikasum (EBITDA) langes 41 protsenti, 50 miljonile eurole.
Eesti Energia juhatuse liikme ja finantsdirektori Andri Avila sõnul mõjutasid majandustulemusi erakordsed olud: viimase poolsajandi kõige soojemast talvest tingitud elektritarbimise vähenemine, koroonakriisi täiendav negatiivne mõju elektri- ja õlitarbimisele ning kõige madalamad elektrihinnad alates elektrituru avanemisest.
Lisaks tarbimise vähenemisele hoidis Nord Pooli elektriturul hinna madalal Põhjamaade väga kõrge hüdrobilansi tase.
«Põhjamaades on potentsiaal toota keskmisest 25 teravatt-tundi rohkem hüdroelektrit. Võrdluseks, sellest jaguks Eesti elektritarbimise katmiseks kolmeks aastaks. See mõju oli tuntav ka Eesti hinnapiirkonnas, kui elektri hind jõudis mõnel ööl langeda 0 euro lähistele,» rääkis Avila.
Nord Pooli elektrituru Eesti hinnapiirkonnas oli kvartali keskmine hind 27,6 eurot megavatt-tunni kohta ehk 20 eurot aastatagusest odavam.
EE võrguteenuse müügitulu kahanes esimeses kvartalis vähenenud tarbimisest tingitud edastusmahtude tõttu 4 protsenti tasemele 60 miljonit eurot. Märtsikuus, eriolukorra kehtestamise järgsel perioodil kahanes Elektrilevi äriklientide elektritarbimine 14 protsenti, kodumajapidamistes oli seevastu kasv 10 protsenti. Tervikuna vähenes tarbimine 8 protsenti.
Tootmine vähenes aastavõrdluses poole võrra
Eesti Energia müüs Eestis, Lätis, Leedus, Poolas, Rootsis ja Soomes aasta esimese kolme kuuga 2 teravatt-tundi elektrit ehk kaks korda rohkem kui ise tootis. Madalast elektri turuhinnast ja kõrgest süsihappegaasi kvoodi hinnast tingituna kahanes elektritoodang aastaga 57 protsenti, ühele teravatt-tunnile.
Elektritoodangust poole moodustas taastuvelekter, mis näitas aastaga 14-protsendilist kasvu. Taastuvatest ja alternatiivsetest allikatest toodetud elektri osakaal kogutoodangust kasvas kvartali keskmisena 61 protsendile. Teise poole toodangust moodustas elekter põlevkivist, põlevkivigaasist ja jäätmetest.
Põlevkivist tootis ettevõte kvartalis 390 gigavatt-tundi elektrit, Avila sõnul väga madala marginaaliga. Ta lisas, et osaliselt toodeti põlevkivielektrit ettevõtte põlevkiviõli tööstuse käigus hoidmiseks. «See elekter, mida me esimese kvartalis tootsime oli meil selgelt kahjumiga,» sõnas Avila majandustulemuste esitlusel.
Eesti Energia juhatuse esimehe Hando Sutteri sõnul aga jätkatakse põlevkivielektri tootmisega lähiaastatel. Valitsuse poolt on tema sõnul antud omanikuootus põlevkivielektri tootmisvõimekuse ülalhoidmiseks 1000 megavati mahus vähemalt 2023. aastani.
Vedelkütuseid tootis Eesti Energia esimeses kvartalis 122 000 tonni, mis õlitehaste eelmisest aastast erineva hooldusgraafiku tõttu jäi vaid napilt alla mullusele rekordtoodangule 125 000 tonni. Vedelkütuste müügitulu kasvas aastaga 18 protsenti ehk 5,2 miljoni euro võrra 35 miljoni euroni.
«Globaalne nõudlus naftatoodete järele hakkas märtsis koroonaviiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud liikumispiirangute tõttu drastiliselt langema. Näeme negatiivset mõju tootjatele veel mitme kvartali jooksul, sest turu taastumist ei ole oodata enne aasta lõppu,» märkis Avila.
Ta lisas, et järgnevatel kvartalitel seisab enamik riike silmitsi majanduskriisiga, millel on energia tarbimisele ja hindadele otsene mõju. «Eesootavas olukorras peame jätkama efektiivsuse tõstmisega ning üles leidma kokkuhoiukohad, et kriisifaas edukalt läbida,» täiendas Avila.
Eesti Energia investeeris kvartaliga 69 miljonit eurot, millest lõviosa moodustas taastuvenergia arenguks tehtud investeering ehk Tootsi tuulepargi aluse maa omandamine. 15,2 miljonit investeeriti elektrivõrku.
EE juhatuse esimehe Hando Sutteri sõnul uurib ettevõte ka võimalust rajada kaks tuuleparki Pärnumaale, Saarde ning Paikuse valdadesse. Samuti tegeleb tema sõnul Enefit Green Kesk-Soomes ligikaudu 100-megavatise tuulepargi õiguste omandamisega.
Eesti Energia tütarfirma Enefit Greeni bösile viimine on Sutteri sõnul turgude stabiliseerumise ootuses edasi lükatud, kuid ettevõtte seis on tema hinnangul endiselt hea ja majanduse tasakaalustumisel loodetakse aktsiate esmaemissiooniga jätkata.