Kreeka kreeditoride kahjud kasvavad 60 protsendini

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kreeka lipp
Kreeka lipp Foto: Priit Simson

Kreeka riigivõlakirjade hoidjad peavad ilmselt leppima seniarvatust suuremate kaotustega, oktoobris kokkulepitud 50 protsendi asemel ähvardab neid koguni 55-60 protsenti pügamist.

Nii IMF kui Kreeka on väitnud, et oktoobrikuist diili tuleks karmistada, erakreeditorid ja teatud elemendid Euroopa Keskpangas on aga soovitanud kaotusi kergendada või mõte hoopistükkis maha matta.

Skeemi oponentide sõnutsi on sellest saanud peamisi eurokriisi leviku põhjusi, osutades tõsiasjale, et kuigi kõik käiks «vabatahtlikkuse alusel», on turud siiski niivõrd ärahirmutatud, et kardavad samasugust kohtlemist isegi Itaalia võlakirjade osas.

«Paljudes ringkondades on hakatud mõistma, et siin peitubki kurja peamine juur,» ütles üks investor. «Just see ongi nakkuse kandja. Eelseisvast otsusest sõltub väga palju.»

Isegi mõned võlakirjade hoidjad tunnistavad aga, et kuna asja taga on IMF ise, on sügavad pügamised samahästi kui otsustatud – ning ilmselt isegi karmimad, kui karta osati. Nad usuvad, et suurusjärk tuleb 55-60 protsenti.

«Meiega räägitakse üle 50 protsendi võtmes,» ütles reedel BNP Paribase nõukogu esimees Baudouin Prot.

Üks läbirääkimistega seotud isik lisas: «Ma ei ütleks, et see meile meeldib – aga saatuse vastu ei saa.»

Nii poliitikud kui kreeditorid üritavad igati jätta muljet, et Kreeka juhtum on unikaalne ja kordumatu ning rohkem restruktureerimisi eurotsoonis ei tule.

Üks allikas ütles, et Portugal võib veel kuidagi kõne alla tulla, aga «kõik mõistavad, et Itaalia on välistatud».

Õhus on aga küsimus, mis saab Euroopa Keskpanga (EKP) hinnanguliselt 45 miljardi eurosest Kreeka riigivõlakirjade portfellist. Erakreeditoride «juukselõikused» toovad ilmselt kaasa Kreeka riigivõlakirju puudutavaid kollektiivhagisid, mis tähendab aga seda, et EKP – mis on teatanud, et ei osale vabatahtlikus restruktureerimises – võib sattuda tulevikus ebamugavasse olukorda.
«Järgmise paari kuu jooksul läheb EKP [Kreeka riigivõlakirjade] portfelliga põnevaks, pange tähele,» ütles üks lähedalseisev allikas.

Nõustajate sõnutsi tuleb pügamise sügavus nädala-paari jooksul kindlasti ära otsustada, kuna niivõrd keeruka tehingu vormistamine on aeganõudev. Kreeka peab aga enne märtsikuud kindlasti paberid korda saama, kuna siis seisab ees järgmine suur refinantseerimise raund.
Copyright The Financial Times Limited 2012.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles