Nordica tahab riigilt ellu jäämiseks üle 20 miljoni euro (3)
/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
21. aprill 2020, 13:05
Lennufirma Nordica vajab riigilt vähemalt 20 miljonit eurot, et koroonakriis üle elada. Abi tahavad ka teised lennundussektori ettevõtted.
Nordica juht Erki Urva selgitas Postimehele, et igasugune abi on praegu hädavajalik. Olgu see palgatoetus läbi Töötukassa, käibekapitali laen läbi Kredexi või otse lennufirma aktsiakapitali – Nordical on tarvis kõike ja nii kiiresti kui võimalik.
Kogu abipaketist läheks pool ehk 10 miljonit eurot Nordica tütarfirmale Regional Jet, mis ongi põhiline lendude opereerija. Mis roll on Regional Jetil ja mida teeb Nordica, saad täpsemalt lugeda siit.
«Tegemist oleks kriisiabi paketiga, mille eesmärgiks on ettevõtete ja kaudsemalt kogu Eesti lennundussektori ellujäämise tagamine globaalses lennunduskriisis,» põhjendas Urva. Samuti on raha vaja selleks, et Eesti suudaks pakkuda Tallinnast otseühendusi pärast seda, kui kriis läbi saab. See on oluline, kuna võib arvata, et rahvusvahelised lennufirmad ei kiirusta esimeses järgus Tallinnasse kohe tagasi tulema, mistõttu võime jääda oluliste ühendusteta.
Kui tõenäoliseks hindab Urva seda, et valitsus neile raha annab? «Valitsus pole seda veel arutanud, aga majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (Nordica kuulub MKMi alla) on väga toetav ja pooldav. Meil on nendega selle kriisi jooksul olnud väga tihe ja positiivne koostöö,» vastas Urva.
Riik on seni Nordicasse valanud veidi üle 40 miljoni euro. Lisaks asutas riik 2015. aastal OÜ Transpordi Varahaldus, mille tegevuse eesmärk oli toimida investeerimisettevõttena, kes finantseerib ja haldab investeeringuid põhivaradesse transpordisektoris, sealhulgas rendib ja omandab varasid. Selle osaühingu sissemakseks oli 32 miljonit eurot.
Verest tühjaks jooksmise hirm
Nordica keiss on tegelikult vaid üks osa terve Eesti lennundussektori appikarjest.
Eesti Lennundusklastri tegevjuht Kristo Reinsalu ütles, et Eesti lennundusel ei ole kunagi nii hästi läinud kui vahetult enne koroonakriisi puhkemist. Veelgi enam, lennundus olevat tema sõnul üks kõige kiiremini kasvav majandussektor, mis tõi riigikaukasse mullu 300 miljonit maksutulu. Lennundusklastrisse kuulub 15 lennundusega seotud ettevõtet, suurematest näiteks Nordica, Magnetic MRO ja Tallinna Lennujaam.
«Lennundus suurendab tootlikkust ning lihtsustab investeeringute toomist riiki. Investorid lähtuvad väga tihti oma investeerimisotsustes just lennuühenduste olemasolust ja nende kvaliteedist. Lennundusest sõltub ka see, kas Eesti eksportival ettevõttel on oma tublile töömehele tööd anda,» rääkis Reinsalu.
Kõik see ähvardab aga kaduda, kuna kommertslennuliiklus on sisuliselt peatunud. Liiklusvoog Eesti õhuruumis on kahanenud 82 protsenti võrreldes möödunud aasta sama ajaga. Kui mullu aprillis juhiti läbi Eesti taeva ööpäevas 668 lendu, siis nüüd vaid 120 lendu.
Reinsalu kardab, et kui üks lennundusettevõte käpuli peaks kukkuma, tabab kogu sektorit doominoefekt. «Rahvusvaheliste äride pidamine ja turism satuvad löögi alla kui lennundustegevus lakkab. Vajame selget ja julget päästeplaani. Möödapääsmatu on riigiabi paketi loomine,» selgitas Reinsalu.
Lisaks Nordica toetamisele ihkavad lennundusfirmad kiiremini KredExist laene kätte saada. Samuti peaks nende arvates pikendama töötukassa palgatoetuse meedet kuni 2020. aasta lõpuni. Oluline on käima saada ka krediidikindlustus, mis võimaldaks vabastada käibekapitali riigi garantiiga. «Ettevõtete maksetähtajad on venitatud lausa 200 päevani. Me ei saa lubada joosta firmadel verest tühjaks,» ütles Reinsalu.
Lennundusklastri juht jätkas, et täna on nad justkui hamletlikus olukorras, kus küsimus «olla või mitte olla» ei sõltu enam neist. «Kassatagavara jagub ehk 1-2 kuuks. Nagu on näidanud ajalugu, siis leedukate FlyLALi pankroti järel ei olegi Leedu lennundus ja ühendused pealinnaga jalgu alla saanud. Me ju ei taha, et Eestis korduks Leedu stsenaarium?» püstitas ta küsimuse.
Teadaolevalt on Nordica küsinud riigilt abi 10-30 miljoni euro ulatuses.