LHV juht: Tallinkile tehti pakkumine, mille tingimused selgunuks läbirääkimistel

LHV Grupi juht Madis Toomsalu Foto: Erik Tikan

LHV Groupi juhataja Madis Toomsalu hinnangul oli Tallinkile läinud pakkumine tavapärase protsessi ja tavapärase struktuuriga tagatiseta laenu pakkumine läbirääkimiste alustamiseks.

LHV Groupi juhataja Madis Toomsalu sõnul oli Tallinkile läinud rahastuspakkumise näol sisuliselt tegemist tagamata laenu pakkumisega. «Selliste laenude riskitase on kõrgem, eriti arvestades nende mitteamortiseerumist ja sisulist allutatust ülejäänud laenudele,» selgitas ta.

Pakkumise sisu oli Toomsalu kinnitusel 200 miljonit eurot, selle hind koosnes intressist pluss optsioonidest ja selle lõplikud tingimused oleks kokku lepitud läbirääkimiste käigus.

«Kindlasti tõi meie pensionifondide ja Novalpina ühispakkumine esile turupakkumise ja riigilt loodetud tingimuste erinevuse,» leidis Toomsalu. Tema hinnangul oli samas tegemist tavapärase protsessi ja tavapärase struktuuriga taoliste läbirääkimiste alustamiseks. Sarnase struktuuriga tehinguid tehti 2009. aasta finantskriisi ajal USA börsiettevõtete tegevuse jätkamiseks ja tehakse ka käimasoleva languse ajal.

Laenupakkumisest suurema osa moodustas Novalpina, ülejäänud investeeringu oleksid teinud 180 000 pensionikogujat hõlmavad LHV pensionifondid. Novalpina on Londonis asuv erakapitalifond, mis investeerib pikaajalise vaatega Euroopa ettevõtetesse ja omandas kahe aasta eest näiteks varasema börsifirma Olympic Entertainment Groupi.

«LHV jaoks üksinda oleks Tallinki poolt soovitud summa pakkumine paraku liiga riskantne ning Novalpina eelistab jällegi kohaliku kaasinvestori olemasolu,» ütles Toomsalu, lisades et Novalpinasse on investeerinud ka LHV pensionifondid.

Tallink on Toomsalu sõnul ettevõte, millel on ligipääs kõikidele meie regiooni pankadele ja institutsionaalsetele investoritele, kes on sobivatel tingimustel valmis ettevõtet finantseerima. «Küll aga on finantseerimise hind alati seotud riskiga,» lisas ta.

Toomsalu tõi näite, et LHV laenas hiljuti riigivõlakirjade soetamise kaudu riigile erinevate abimeetmete elluviimiseks 200 miljonit eurot, millelt LHV intresse ei teeni. Riigi toetusmeetmeid vajavad tema meelest eelkõige väiksemad ettevõtted, kes pakuvad tööd enamikele Eesti inimestele ja kellel puudub sisuline ligipääs täiendavale rahastusele.

«Minu seisukoht on, et igasugune laen ja riigitoetus tuleb maksumaksja ja alternatiivsete võimaluste arvelt ning peaks minema sinna, kus seda kõige rohkem vajatakse,» ütles Toomsalu.