Sester kiidab Euroopa Liidu 2,8 triljoni eurost abipaketti

  • Rahatrükk: EL on kriisiga võitlemiseks käiku lasknud 2,8 triljonit eurot

Sven Sester.

FOTO: Remo Tõnismäe

Majanduskomisjon sai Euroopa Komisjoni Eesti esinduselt ülevaate Euroopa Liidu majandusmeetmetest koroonaviiruse põhjustatud kriisi leevendamiseks. 

Euroliidu kriisimeetmete fookus on jagunenud nelja peamise teema vahel, milleks on tervishoiusektori toimimine, inimeste sissetuleku säilitamine, ettevõtete likviidsuse hoidmine ja riikide finantsvõimekuse suurendamine, teatas riigikogu pressiteenistus. 

Majanduskomisjoni esimees Sven Sester kommenteeris pressiteates, et Euroopa Liit on käitunud kriisi puhul kiiresti ja astunud samme, mida varem tehtud pole. Kui inimesed ja riigid pidid üle öö oma tegevusi ümber korraldama ning suur hulk ettevõtteid piirasid järsult oma tegevust ja kulusid, siis seni kehtinud Euroopa taseme reeglid väga kiiret sekkumist ei võimaldanudki, märkis Sester. 

«Euroopa Liidu esimesest abipaketist saab täna kuu aega ja võib öelda, et toimetatud on väga kiiresti. Peamised märksõnad on ülim paindlikkus kõikvõimalikes reeglites ja otsustustes ning raha erinevatesse meetmetesse kiirendatud suunamine,» sõnas Sester.

Ettevõtetele suunatud meetmetest tõi Sester esile likviidsuse tagamiseks mõeldud laenugarantiisid, milleks on ette nähtud 200 miljardit eurot. «Tähelepanuväärne on see, et kõik on mõistnud, et meil käib võidujooks ajaga ning seetõttu on ajutiselt kergendatud ka riigiabi reegleid.»

Muu hulgas on Sesteri sõnul lubatud laenugarantiid, maksepuhkused ja teised sobivad meetmed. «Nagu kuulsime, annab Euroopa Komisjon neid lube praegu päevade ja tundidega – kolme nädalaga on 23 riiki ja 45 skeemi sellise loa saanud. Ka meie Kredexi uued meetmed on nende lubade alusel saadud,» lisas Sester.

Lähinädalatel saab valmis kriisist väljumise strateegia piirangute koordineeritud vähendamise kohta ning valmima peaks majanduse taastamise kava.

Majanduskomisjoni aseesimehe Kristen Michali sõnul selgus tänasest kuulamisest, et riigid saavad viiruse mõjudega võitlemiseks kasutada seni veel kasutusele võtmata struktuurseid vahendeid. «Eestile tähendab see suurusjärgus 400 miljonit reaalset siinolevat raha.»

«Lisaks saaks vajaduse tekkides Eesti Euroopa stabiilsusmehhanismist viiruse tagajärgedega tegelemiseks laenu soodsatel tingimustel suurusjärgus 450 miljonit eurot – kuni kaks protsenti SKTst,» osundas Michal.

Kolmanda punktina tõi Michal välja, et kriisist väljumises võtavad Euroopa Komisjon ja Euroopa Liit aktiivsema rolli kui selle alguses – lähinädalatel hakkab tema sõnul selguma, milline peaks olema majanduskasvu taastamisplaan: «Ja see on oluline sõnum, sest majanduslik mõju on viiruse stabiliseerudes järgmine suur viirus.»

Tagasi üles