Martin Villig: kuuldused Bolti surmast on liialdatud

Martin Villig. FOTO: Mihkel Maripuu

FOTO: Mihkel Maripuu

Bolti asutaja Martin Villig tegi avalduse, milles rõhutab, et valitsuse majandusmeetmed peavad jõudma ka idufirmadeni.

Taksovahendaja Bolt nimelt kirjutas sel nädalal valitsusele, et nende käive on kukkunud 85 protsenti ning ettevõte vajaks laenu 50 miljonit eurot, kuid Kredexi meetmete kaudu saaks laenukäendust ainult viie miljoni euro ulatuses.

See on nii ajakirjanduses kui ka sotsiaalmeedias põhjustanud suhteliselt vastakaid arvamusi, kui õigustatud selline toetus oleks.

Bolti asutaja Martin Villig nendib oma kirjas, et liikumispiirangud on inimeste ja ettevõtete tavapärast tegutsemist mõjutanud igal pool maailmas. «Mõju, mida piirangud avaldavad ettevõtetele üle maailma, on samuti enneolematu,» kirjutab Villig. «Praegune kriis puudutab nii väikeettevõtteid, suurkorporatsioone kui ka idufirmasid. Bolt pole siin erandiks.»

Ta osundab, et Euroopa Liit on tunnistanud vajadust ettevõtteid aidata ja ka Eesti on asunud firmade vajadusi välja selgitama ning abimeetmeid rakendama.

Villigi hinnangul ei tähenda selline toetus sularaha külvamist maksumaksja taskust, vaid riik on esmajoones suunanud ettevõtjaid pankade poole ja näidanud valmisolekut Kredexi kaudu laenu käendada.

Bolti eesmärk oli Villigi sõnul juhtida tähelepanu, et idufirmade vajadusi Eesti tänased laenugarantiid ei kata. Ta rõhutab, et siinsetes idurfirmades töötab üks protsent kogu töötajaskonnast, nad loovad kolm protsenti sisemajanduse kogutoodangust ja kogu sektor on viimase viie aasta jooksul kasvanud 30 protsenti aastas.

Need ettevõtted on kaasanud läinud aasta jooksul üle 300 miljoni välisinvesteeringuid, makstes suure osa sellest Eesti töötajate palkadeks. «Just seetõttu peaks veenduma, et toetus jõuaks ka nende ettevõteteni,» usub Villig.

Ta lisab, et Bolt pole sugugi vaid toetusmeetmetele lootma jäänud, vaid on ka ise samme astunud, et kriisist võimalikult edukalt välja tulla. «Selle hulka kuulub nii töötajate palkade ja muude püsikulude vähendamine kui ka ülikiirelt uute teenuste avamine – juba kriisi esimestel nädalatel sai Eesti suuremates linnades Bolti kaudu tellida toidu- ja esmatarbekaupasid ühe tunni jooksul,» kirjutab Villig.

Ilmselgelt vastuseks etteheidetele, et Bolt ei täida kohalikke nõudeid ja selle asutajad on Lätti registreerinud oma firmad, mille kaudu nad ettevõttes osalust omavad, rõhutab Villig Bolti identiteeti Eestis registreeritud rahvusvahelise ettevõttena, kes maksab siin makse ja pakub tööd rohkem kui 500 inimesele. «Kogu Bolti rahvusvaheline käive sadades miljonites eurodes toimub Eesti üksuse kaudu ja aitab eksporti kasvatada,» lisab Villig.

Ta viitab EL-i suunistele, mis näevad ette, et ettevõtted saavad abi küsida riigist, mis on nende põhiline tegevuskoht, mistõttu Bolt pöörduski laenugarantiide idufirmadele kättesaadavamaks muutmiseks just Eesti valitsuse poole.

Tagasi üles