Teise pensionisamba kogujale tasub riik tagantjärele ka tootluse
See võib riigile laenuvõtmisest palju kallimaks minna

Lisaeelarve arutelusid vedav rahanduskomisjoni juht Aivar Kokk.

FOTO: Sander Ilvest

Riigikogu rahanduskomisjon otsustas muuta teise pensionisamba riigipoolsete maksete peatamise tingimusi nii, et pensioni kogumist jätkanuile hüvitatakse ka saamatajäänud tootlus.

Rahanduskomisjoni esimehe Aivar Koka sõnul vaatas komisjon täna läbi fraktsioonidelt ja saadikutelt lisaeelarvele ning sellega seotud abipaketi eelnõudele laekunud muudatusettepanekud ja nendele pakutud katteallikad.

Muu hulgas otsustas Riigikogu rahanduskomisjon täna, et «1961. aastal või hiljem sündinud inimestele eraldatakse riigieelarvest kohustusliku kogumispensioni sissemaksete tegemiseks aastatel 2023 ja 2024 täiendavalt tema 2020. aasta 1. juulist kuni 2021. aasta 31. augustini tasutud maksete kahekordne summa». See tähendab, et kui inimene omalt poolt pensionisasambasse kogumist jätkab, siis lisaks tema enda makstud kahele protsendile tasub riik omalt poolt neli protsenti tagantjärele.

Kui see meenutab riigi pensionisamba maksete katkestamise korraldust eelmise majanduskriisi ajal, siis sel korral on uudne see, et pensionikogujatele hüvitatakse tagantjärele ka selle perioodi tootlus, millal riigi maksed peatatud olid. Nimelt riigi poolt hiljem makstav summa «on korrutatud kõigi kohustuslike pensionifondide keskmise osakute puhasväärtuse kasvuga perioodil 2020. aasta 1. juulist kuni 2022. aasta 31. detsembrini».

Teise pensionisamba maksete peatamisega hoiab riik kokku ligikaudu 140 miljonit eurot. Arvestades, et Eesti-taoline hea krediidireitingu ja ülimadala võlakoormusega riik saaks praegu turult nullilähedase intressimääraga laenu, siis võib pensionisamba maksete peatamise abil raha kokku hoidmine väärtpaberituru kiire toibumise korral osutuda riigile oluliselt kulukamaks kui selle raha lihtsalt laenamine.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles