Minister Karu: mikroettevõtetele on võimalik jagada 10 miljonit otsetoetusi

Kaimar Karu.

FOTO: Tairo Lutter

Väliskaubanduse- ja infotehnoloogiaminister Kaimar Karu on viimastel nädalatel töötanud plaani kallal, kuidas täpsemalt hakata toetama hädas olevaid ettevõtteid. 

Millega on väliskaubanduse- ja infotehnoloogiaminister tegelenud eriolukorras?

«Põhiteema on ettevõtete aitamine. See tähendab, siis ühe suunana Kredexi ja teisena EASi meetmete kallal töötamine. Valitsuses lepiti kokku juba mõnda aega tagasi Kredexiga seonduv ja nüüd on see seadusemuudatuste pakett Riigikogus. Seda selleks, et Kredex saaks oluliselt suuremas mahus hakata toetuseid välja andma,» alustas Karu.

«Valitsus tegi täna juba vahepealse lahenduse, et summasid saab juba praegu väljastama, enne kui Riigikogus see muudatus jõustunud. EASi seisukohalt oleme nädala tegelenud sellega, kuidas turismisektorile või siis mikroettevõtetele tuge pakkuda. Sealt tuleb tagastamatu otsetoetus mõlemale sihtgrupile. Soovijaid on hetkel väga palju, kuid raha vähe,» selgitas minister.

Minister kinnitas, et väga tõsiselt tegeletakse ka isikukaitsevahendite tootmisvõimekuse väljaselgitamisega Eestis. Selleks tehakse ka koostööd EAS-i ja TTJA-ga.

Teile on tulnud ettevõtjate poolt palju kirju, kes on valmis aitama riiki. Kas nende hulgas on ka valik toimunud, kes kindlasti hakkavad aitama ja keda veel siis kaardistatakse?

«Eile sõlmiti leping mööbliettevõttega Softcom, kus hakatakse sertifitseerimata maske tootma. Need siis eelkõige avalikus kohas käimiseks, mitte haiglas kasutamiseks. Viimastel andmetel on pakkujaid üle 300, kes soovivad riiki aidata erineval moel. Alates isikukaitsevahendite tootmisest kuni näiteks pirukate pakkumiseni.»

Suurusjärgus 50 ettevõtet on tõsisemalt kaalunud varianti hakatagi isikukaitsevahendeid tootma. 

Kuidas käsitletakse mikroettevõtete toetamist? Milliste kriteeriumite alustel sõelutakse välja toetatavad?

Minister Karu selgitas, et mikroettevõtetele on võimalik jagada otsetoetusi 10 miljonit eurot. Nende vastu on väga suur huvi ja kahjuks kõik sellest osa ei saa. «Sõelumisel proovime leida üles ettevõtted, kes kõige rohkem seda abi vajavad ja kellel on ka potentsiaali ettevõtlusega ka edaspidi jätkata ka pärast kriisi,» mainis minister.

«Kindlasti ei palu me ettevõtetelt järgmise viie aasta äriplaani, kuid peab kindlasti olema plaan tulevikuks. Kui suudetakse selgitada, et olukord halvenes just kriisi tõttu, mitte polnud hädad juba varasemalt, siis võidakse ka abi saada. Kuidas täpselt see kõik toimub, see on veel välja töötamisel ja saame selguse tuua loodetavasti järgmisel nädalal,» lõpetas Karu.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles