Advokaat selgitab: mida peab tööandja eriolukorras hüvitise taotlemisel meeles pidama?
7. aprill 2020, 17:00
Advokaadibüroo LMP advokaat Jaanika Reilik-Bakhoff selgitas, et tööandja kohustused töötaja ees ei kao ega muutu seoses töötukassast töötasu hüvitise taotlemisega.
Eilsest, 6. aprillist saab esitada töötukassale taotlusi töötajate töötasu osaliseks hüvitamiseks. Hüvitist makstakse töötajale, kelle tööandja tegevus on erakorralistest asjaoludest tulenevalt oluliselt häiritud. Töötajale makstakse hüvitist 70% tema keskmisest kalendrikuu tasust ja hüvitise maksimumsuurus on 1000 eurot. Tööandja peab lisaks maksma töötajale töötasu vähemalt 150 eurot (bruto).
Tööandjad peavad arvestama, et kuigi töötukassa maksab positiivse otsuse korral hüvitise otse töötajale, on töötaja ees kohustatud isikuks ikkagi tööandja. Kriisimeetmed on kiiresti välja töötatud ning seetõttu on tööandjatel küsimusi ja segadust palju. Seetõttu tõi Reilik-Bakhoff mõned näited asjaoludest, millele peaks tööandjad esmajoones tähelepanu pöörama.
Esiteks tuleb tööandjatel jätkuvalt järgida töölepinguga kokkulepitud palgapäeva. Tööandja on kohustatud tagama, et palgapäevaks oleks töötasu välja makstud. Selleks, et vältida töötajate nõudeid (viivis, kahjunõuded jne) või isegi töölepingu erakorralist ülesütlemist kui palgapäeval töötasu välja ei maksta, tuleks sõlmida töötajatega kahepoolsed kokkulepped, et palgapäev on alates aprillist või maist 2020 näiteks 20. kuupäev, mitte enam 5. kuupäev. Minimaalselt peaks töötajaid vähemalt teavitama, kui töötasu välja maksmine hilineb. Töötajatel, kellel on kriitiline vajadus töötasu konkreetsel päeval kätte saada (nt kodulaenu maksepäev vms), peaks sellest tööandjat eraldi teavitama, et koos lahendus leida.
Teiseks on tööandjal kohustus arvestada töötasu vastavalt töölepingule ja töölepingu seadusele (TLS), sh ka valitsuse määrusele «Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord». Tööandja kohustuseks on välja arvutada, kui palju peaks töötaja töötasu saama konkreetsel kuul – ka siis, kui tööandja taotleb töötukassalt töötasu hüvitist. Kui töötasu konkreetse kuu kohta on välja arvutatud, siis tuleks tööandjal välja arvutada ka töötukassa poolt töötajale makstava hüvitise suurus ja seejärel kanda töötajale välja see vahe, mis jääb Töötukassa poolt hüvitamata. Vastavalt töötukassa meetmele ei tohi see olla vähem kui 150,00 eurot.
Tuleb meeles pidada, et näiteks TLS § 35 tuleneva keskmise töötasu maksmise korral peab tööandja lähtuma valitsuse määrusest «Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord», mis sätestab, et keskmine töötasu arvutatakse eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust. Töötukassa aga arvestab hüvitist viimase 12 kuu töötasu andmete kohaselt. Kuna arvutuskäik on seega erinev, saavad ka välja makstava hüvitise ja tegeliku töötasu suurused olla erinevad.
Põnev nüanss seisneb ka selles, et kas juhul, kui töötaja saab töötukassa meetme tõttu kokkuvõttes suurema töötasu kui tegelikult ettenähtud (tööandja ei tohi maksta alla 150 euro!), on tööandjal õigus seda arvestada justkui ettemaksena. Täna sellele selget vastust pole, kuid vaadates töötukassa meetme eesmärke, siis suuremat summat justkui ettemaksena arvestada ei saa. Sellised olukorrad saavad tekkida näiteks siis, kui töötukassa töötasu hüvitise arvestusse lähevad ka kõik eelnevalt välja makstud lisatasud müügilt või käibelt. Lisaks saavad need olukorrad tekkida ka siis, kui töötaja on olnud osaliselt töövõimetuslehel, kuna Töötukassa maksab igal juhul hüvitise välja täiskuu eest, arvestamata proportsioone või erisusi.
Praktiline näide on selline: töötaja töötasu on 1000 eurot kuus, kuid kuna ta on 2 nädalat haiguslehel, peab ta saama vaid 500 eurot töötasu + haigushüvitise. Töötukassa aga maksab talle välja 700 eurot ning tööandjal on kohustus lisada veel 150 eurot, seega saab töötaja hoopis 850 + haigushüvitise ehk rohkem, kui tegelikult töötasu on.
Tulevikus võib tekkida vajadus hinnata, kas siis, kui töötaja on saanud n-ö topelt hüvitisi, näiteks nii töötukassalt kui ka haigekassalt, hakatakse seda raha tagasi nõudma ja kellelt seda tagasi nõutakse. Seega peaks ka tööandja hindama, kas nendel kuudel, mil töötaja on olnud kaks-kolm nädalat haiguslehel, on ikkagi põhjendatud töötukassale taotluse esitamine selle töötaja töötasu kohta.
Tööandja peab jälgima sedagi, et kui suvekuudel hakatakse töötajatele andma puhkust ja välja maksma puhkusetasu, peab tööandja arvestama keskmise tasu hulka ka töötukassa poolt hüvitatud summa, sest see on töötaja töötasu osa.
Seoses töötasu vähendamisega tuleb järgida seaduses kehtestatud alampiiri, milleks on täistööaja puhul valitsuse poolt kehtestatud minimaalne töötasu (584,00 eurot). Samas on seadustes ka erisusi ja kõigil töötajatel ei olegi võimalik töötasu nii madalale tuua. Näiteks kehtestab sellised erisused välismaalaste seadus (VMS), mis sätestab nii mõnelgi juhul minimaalseks tasuks statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutokuupalga või rohkemgi. See tasu peab olema neile välismaalastele tagatud kuni töötamise lõpuni (VMS paragrahv 107).
Oluline meeles pidada
- Hüvitise avalduse esitab töötukassale tööandja, kuid hüvitis makstakse otse töötajatele.
- Hüvitist makstakse perioodi märts-mai 2020 eest, tööandja saab töötajale hüvitist taotleda kahe kuu eest.
- Tööandja esitab töötukassale iga kalendrikuu kohta eraldi avalduse pärast seda, kui on töötasu töötajatele välja maksnud.
- Kui tööandja lõpetab töösuhte töötajaga koondamise tõttu samal kalendrikuul, mille eest töötasu hüvitist taotletakse või sellele järgneval kuul, peab ta hüvitise töötukassale tagasi maksma.
Allikas: töötukassa