Euroopa Liit plaanib majandust toetada poole triljoni euroga

Saksamaa rahandusminister Olaf Scholz ja riigisekretär Joerg Kukies osalesid 24. märtsil rahandusministrite konvererentsil videühenduse kaudu.

FOTO: SCANPIX

Selleks, et vähendada koroonaviiruse negatiivset mõju regiooni majandusele, arutavad Euroopa Liidu rahandusministrid (Eurogrupp) täna meetmepaketti, mille koguväärtus on kuni pool triljonit eurot.

Juhul kui aruteludega suudetakse edasi minna, arutavad seda nädala teisel poolel riigipead, kes teevad lõpliku otsuse.

Plaan koosneb kolmest elemendist.

Üheks suure toetuse saanud abinõuks on Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) pakutav krediidiliin, mis on kuni kaks protsenti euroala liikmesriikide sisemajanduse kogutoodangust, kirjutab Bloomberg. Need laenud antaks riikidele viirusega seotud kulutusteks. Uudisteagentuuri kinnitusel vaieldakse siiski ka teemal, kas need laenud peaksid olema tingimuslikud ja seotud pikemas perspektiivis riikide fiskaaltervisega. Seda tingimust nõuavad eelkõige Holland ja Austria.

Laenude maksimaalne maht oleks 240 miljardit eurot.

See peaks alandama ka euroala riikide laenuintressid ning teha lihtsamaks Euroopa Keskpanga võimalusi osta hiigelsuures mahus riigivõlakirju.

Teiseks arutuse alla tulevaks abinõuks on Euroopa Komisjoni välja käidud programm, mille kohaselt saavad Euroopa Investeerimispanga (EIB) kaudu kuni 100 miljardit eurot laenu need riigid, kes seisavad silmitsi töötuse järsu kasvuga. Plaani kohaselt kaasab Euroopa Liit raha rahvusvahelistelt turgudelt ning laenu tagajateks on liikmesriigid.

Kolmas ja kõige suuremat diskussiooni tekitav ettepanek tuleb Prantsusmaa valitsuselt. Ametlikult seda päevakorras ei ole, aga euroametnike sõnul soovivad mitmed liikmesriigid seda arutada. Selle kava kohaselt luuakse ajutine reserv mahuga kolm protsenti ja kestvusega umbes kümme aastat ja selleks emiteeritakse ühiseid koroonavõlakirju.

Bloombergi sõnul seisneb vastuolu selles, et see meenutab terve rea euroala riikide ettepanekut nn koroonavõlakirjade emiteerimiseks. Need oleksid ühised võlakirjad, mis peaks leevendama suure võlakoormusega riikide nagu Itaalia, aga vähemal määral ka Hispaania ja Prantsusmaa võlakirjainvestorite riske.

Ametnike sõnul peaks Prantsusmaa ettepanekut vaatama kui osa Euroopa Liidu majanduse turgutamise plaanist selleks ajaks, kui tervisekriis on läbi. Sellele vaatamata on rida riike eesotsas Saksamaa ja Hollandiga plaani vastu, vastaste seas on ka Eesti ja Soome, kes on ühisvõlakirjade vastu juba aastaid.

Samal ajal on näha, et mõneski riigis hakkab suhtumine ühisvõlakirjadesse muutuma, kirjutab Helsingin Sanomat. Koroonavõlakirjade poolt on ka Nordea panga peaökonomist Tuuli Koivu ja peaanalüütik Jan von Gerich. Nende sõnul kasvab risk, et intressimäärade tõus suurendab riikide intressikulusid, mis võib põhjustada uue Euroopa võlakriisi. ESMi finantsvõimekus rahastada 400 miljoni euro suurust abipaketti on aga sellega toimetulekuks liiga väike.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles