Arhitektid: õigete meetmetega saab riik anda ehitussektorile kindlust

Katrin Koov

FOTO: Erik Prozes

Eesti arhitektuuri ja inseneeria valdkonna erialaliidud edastasid valitsusele ettepanekud koroonaviiruse pandeemia negatiivsete mõjude leevendamiseks projekteerimis- ja ehitussektorile ning nende kaudu riigi majanduse elavdamiseks. 

«Hindame valitsuse poolt seni rakendatud meetmeid ettevõtluse toetamiseks ning pöördume oma täiendavate ettepanekutega, et aidata ennetada eriolukorrast tulenevaid probleeme ja väljuda kriisist tugevamana,» teatas Eesti Arhitektide Liidu president Katrin Koov.

Arhitektid ja insenerid usuvad, et õigete edaspidiste meetmete rakendamisega saab riik kui tellija anda ehitussektorile kindlust, jätkates riigi investeeringutega hoonetesse ja rajatistesse pikaajalises plaanis.

«Majanduse langusfaasis on oluline, et riik suurendaks investeeringuid eesmärgiga stabiliseerida olukorda turul, elavdada majandust ning vähendada negatiivse majandustsükli mõjusid. Seejuures on oluline, et kavandatavad täiendavad investeeringud pakuksid tööd kogu sektorile – nii projekteerijatele kui ehitajatele,» ütles Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu juhatuse esimees Tiit Kerem.

Üheks strateegiliseks abimeetmeks on uute riiklike projektide algatamine ja olemasolevate jätkamine Riigi Kinnisvara ASi ja Kredexi kaudu. Muuhulgas soovitavad arhitektid ja insenerid tegelda just praegu Riigi Kinnisvara valduses oleva vanema kinnisvarafondi kordategemisega, et realiseerida neid paari aasta jooksul majanduse taastumisel tulusamalt. Samuti turgutaks ehitussektorit elamute ja ärihoonete rekonstrueerimiseks mõeldud Kredexi taotlusvoorude tihendamine ning vastavate fondide kiirendatud tempos avamine.

Kujunenud olukorras mängib suurt rolli ka Eesti riigi regionaalpoliitika, millel on otsene mõju elukeskkonna kvaliteedi säilitamisele majanduslanguse faasis. Erialaliidud paluvad riigil teha ettepaneku omavalitsustele, kes planeerivad juba praegu kokkuhoidu, et eelarvete vähendamist planeeritaks nii, et vajalikke kärpeid ei tuleks ebaproportsionaalselt rohkem arhitektuuri ja väliruumi ehk kvaliteetse elukeskkonna arvelt. 

«Põhimõte peaks olema – kui vähem, siis ikka kvaliteetsem, mitte odavam. Meie ettepanek on kriisi olukorras asendada hinnapõhised riigihanked väärtuspõhiste hangetega, et välistada massilist alapakkumist projekteerimistöödele ning toetada hea avaliku ruumi edaspidist arengut ka kitsamates oludes,» rõhutas Katrin Koov. 

Oma pöördumises valitsusele ning majandus- ja kommunikatsiooni, väliskaubandus- ja infotehnoloogia, kultuuri ja riigihalduse ministritele juhivad arhitektuuri ja inseneeria valdkonna erialaliidud tähelepanu sellele, et ilma tulevikule suunatud riigi strateegilise planeerimiseta avaldab kriis pikaajalisemat mõju kogu projekteerimis- ja ehitussektorile ning seeläbi kogu Eesti ehitatud elukeskkonna kvaliteedile.  

Pöördumisele on alla kirjutanud Eesti Arhitektide Liit, Eesti Sisearhitektide Liit, Eesti Maastikuarhitektide Liit, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit, Eesti Ehitusinseneride Liit ning Eesti Inseneride Liit.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles