Meri kutsub, kuid eriolukorras tuleb veeliikluses olla eriti tähelepanelik

Väikelaeva pääste- ja ohutusvarustus tuleb üle kontrollida enne iga merele minekut.

FOTO: Skipperi

Veeteede ameti, politsei ja päästjate kevadiste teavituskampaaniate soovitused meresõitjatele navigatsioonihooaegade alguse puhul on jätkuvalt jõus.

Algav väikelaevade navigatsioonihooaeg on eriolukorra tõttu eriline, mistõttu on põhjust mõned põhitõed üle korrata, rõhutavad meresõidu ohutuse ja järelevalvega tegelevad ametid. Veeteede ameti väike- ja siseveelaevade osakonna juhataja Andres Kõnd kinnitas, et nõuded laevade varustusele, kapteni pädevusele ja kainusele ning reisijate ohutuse tagamisele kehtivad endiselt. «Veendu paadi ja varustuse korrasolekus, jälgi ilmaolusid ning hinda realistlikult oma oskusi ja teadmisi. Seila selge peaga ja kanna päästevesti. Pane tähele teisi veeliiklejaid ja arvesta nendega, hoia keskkonda ja võta alati kaasa kasutusvalmis sidevahend,» loetles Kõnd ameti igakevadisi meeldetuletusi.

Eriolukorras napib ressursse ka merel

Merel on mõnus, kuid navigatsioonihooaeg 2020 algab teistmoodi oludes. Seepärast tuleks hästi läbi mõelda, kas mereleminek on hetkel oluline ja ohutu endale ja teistele, rõhutas Kõnd. Eesti merealadel otsingu ja päästetööde eest vastutavale politsei- ja piirivalveametile on eriolukorra tõttu pandud kirjeldamatu hulk lisakohustusi. Ameti esindajad kinnitavad, et reservi on ja kõigega saadakse hakkama. Tegelikult võib vaid kujutleda, kui palju piirikontroll, karantiinivalve, liikumispiirangute ja teiste eriolukorra reeglite täitmise jälgimine PPAle täiendavat koormust on tekitanud.

Vabatahtlik merepäästja Tauno Tähe.

FOTO: Mailiis Ollino

Merepääste- ja mereabitöödel saab PPA abijõuna kasutada vastava koolituse läbinud ja tunnustatud vabatahtlikke. Vabatahtliku merepäästeüksuse päästja õigused ja kohustused on merel toimuva päästeoperatsiooni korral sarnased abipolitseiniku omadega maismaal. Eriolukorra tõttu on vabatahtlikud merepäästeühingud sel kevadel teatanud valmisolekust merepäästesündmustele reageerida kuu aega tavapärasest varem ehk juba aprilli algusest.

Abi saabumine võib viibida

Vabatahtlike merepäästjate võrgustik rajaneb tublidel missioonitundega inimestel, kuid keerulise olukorra tõttu võib juhtuda, et päästja vaevleb ise haiguse käes või asendab kusagil kedagi veel olulisemat. PPA ja vabatahtlike päästjate SAR üksused ning paadid võivad olla muude ülesannete tõttu hõivatud. Kopterid ehk lennutavad vältimatut abi vajavaid haigeid või meditsiinitöötajaid. Professionaalse abi saabumine loetud minutitega nagu tavaolukorra parimatel päevadel, ei ole eriolukorra ajal enesestmõistetavus. See võib võtta oluliselt kauem aega või halvemal juhul saabuda liiga hilja. Seepärast tasuks eriolukorras iga merelemineku puhul mõelda, kas see on vajalik ja oluline või saaks seda edasi lükata.

Väldi riske ja ole valmis

Eriolukorras on elementaarne, et iga meresõitja mõtleb ka ise kõik oma merelemineku ja veesõidukiga seotud võimalikud ohuolukorrad läbi ning maandab riske nii mitmekordselt kui saab. Lähtuma peab mõtteviisist, et ohtu sattumist tuleb vältida ning hädaolukorras peab olema valmis ise hakkama saama. Kuna üheks levinumaks mereabi vajamise põhjuseks on kütuse lõppemine, pole vist liiast mainida seda käesolevas artiklis kaks korda. Enne väljasõitu tuleb veenduda, et kütusevaru on kavandatud meresõidu tegemiseks igal juhul piisav ka siis, kui sõiduaeg või marsruut peaksid näiteks ilmaolude tõttu või muul põhjusel ootamatult pikenema. Ka purjekatel, kuigi eriti abitusse ja lausa eluohtlikku olukorda jätab mootori seiskumine eelkõige kaatrid ja mootorpaadid.

Eriolukorra piirangud ei ole valitsuse kius

Päästjad juhivad tähelepanu, et liikumiskeelud ja täiendav kontroll ei ole karistus, vaid paratamatud abinõud, et meid kõiki raskest olukorrast kiiremini välja tuua. Seekordne vaenlane on nähtamatu ja võib tabada igaüht. Pika peiteaja ja haigusnähtudeta põdemisohu tõttu võib ükskõik kes meist ise seda teadmata suure pahateo toime panna. Pole mõistlik hakata lukku pandud saarte rannikul patrullpaatidega kassi-hiire mänge mängima ja väikest kogukonda ohtu seada.

Liikumispiirangud kehtivad Saaremaal ja Hiiumaal ning Vormsi, Ruhnu, Kihnu, Muhu ja Manija saartel. Saartele ega sealt ära ei või sõita ka isikliku veesõidukiga. Erandite kohta, kellel on õigus saarte vahel liikuda, saab kõige kindlama vastuse politsei- ja piirivalveameti operatiivteabetalitusest või parvlaevasadamates saarte liiklust korraldavatelt patrullidelt.

Oma liikumisest võiks teada anda

Tavaolukorras soovitatakse eelseisvast mereretkest informeerida mõnd koju jäävat lähedast või näiteks sadamakaptenit. Et kaldalolijad teaks otsingut alustada, kui meresõitjad plaanitud ajaks tagasi ei ole. Eriolukorras võiks teavitamisest saada pigem üldine tava ning lisaks kodustele võiks oma reisisihist ja eesmärgist teada anda ka PPA merevalvekeskusele. Merepiiri valveks ja saartevahelise laevaliikluse esmaseks kontrolliks seirab merevalvekeskus oma radaritega Eesti mereala ning tuvastab rannikumerel liikuvad laevad ja paadid.

Mereraadioside taas au sisse

Kuna merevalvekeskus kõikide paadijuhtide mobiilinumbreid ei tea, püütakse enne patrullpaadi kohalesaatmist võtta ühendust VHF-mereraadio teel. Nutiseadmete võidukäigu ajal kiputi raadiojaamu aegunud tehnikaks pidama, kuid mereraadiol on paar eriolukorras olulist omadust, mida mobiiltelefonil pole. Raadio kaudu saab ühendust võtta ka nende läheduses viibivate aluste ja isikutega, kelle telefoninumber pole teada ning raadioside töötab otse seadmelt seadmele ega sõltu seetõttu mobiilimastide kaugusest või toimimisest.

Kui ikka kindlasti on vaja merele kalastama või hülgeid pildistama minna, oleks asjaajamise lihtsustamiseks mõistlik merevalvekeskust kas telefonil 619 1224 või VHF teel eelnevalt teavitada ning anda neile oma sidevahendite andmed. See hoiab kokku patrullpaatide aega ja kütust ning kiirendab võimaliku ohu korral oluliselt otsingut ja abi osutamist.

MEELESPEA kalastajatele, purjetajatele ja teistele väikelaevnikele

  • Igasugune liiklemine merel ja muudel veekogudel on alati seotud riskidega, ole valmis.
  • Halva ilmaga pole mõistlik merele minna, kui see pole hädavajadus.
  • Öist meresõitu tuleks eriolukorras vältida või teha seda kogenud proffide juhtimisel.
  • Enne väljasõitu tuleb veenduda vajaliku kütuse ja tagavara olemasolus.
  • Veesõiduki tehniline seisukord ja varustus tuleb üle kontrollida enne iga merereisi.
  • Sidevahenditel (VHF-raadio ja mobiiltelefon) olgu akud täis ja veekindlad ümbrised.
  • Oma mereleminekust ja tagasi jõudmise ajast tuleks teavitada kedagi kaldalviibijaist.
  • Meresõidust teatada ka merevalvekeskust telefonil 619 1224 või VHF kanalitel 16 või 69.
  • Päästevest peab olema seljas igal juhul ja igal alusel, ka kalastades.
  • Külm vesi tapab loetud minutitega, isegi kui vette sattunu kasutab päästevesti.
  • Vali ilmaoludele ja paadile vastav riietus või erivarustus (päästeülikond, kalipso).

Kõik merevalvekeskuse tehnilised kontaktid leiab aadressilt: https://sarcontacts.info/contacts/jrcc-tallinn-5660  

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles