E-Piima juht: põllumajandus pole künka otsas laulmine, vaid eluks vajalik teenus

E-Piima juht Jaanus Murakas ütles, et tööjõu sissetoomine on tänapäeva maailmas arenenud riigi tunnus.

FOTO: Dmitri Kotjuh / Jarva Teataja

Põllumeestele teeb tuska, et riik ei luba viiruse leviku tõkestamise tõttu kevadiste hooajatööde tegemiseks sisse kolmandate riikide töölisi. E-Piima juhi Jaanus Muraka sõnul pole põllumajandus nalja tegemine. «Mõelge sellele, kui meil praeguses olukorras ei oleks lisaks ka oma toitu.»

Kui siseminister Mart Helme ütles, et Eesti toidujulgeolek ei sõltu 300 võõrtöölisest, siis põllumajandusorganisatsioonide hinnangul on kevadiseks kõrghooajaks vaja umbes paar tuhat hooajatöölist, vastasel juhul jäävad tööd tegemata ning sügisel pole saaki, mida korjata.

E-Piima juhataja Jaanus Murakas ütles, et liikumispiirangute tõttu on hooajatööliste nappus ülemaailmne ning probleem ei puuduta ainult meid.

«See on välja kujunenud maailmakorraldus: põllumajanduses ja esmatoidutootmises on olnud madalad palgad ja üha rohkem luuakse kõrge lisandväärtusega töökohti arenenud riikides. Tööjõu sissetoomine tänapäeva maailmas on arenenud riigi tunnus!» ütles ta.

Sellega parandavad riigid maksulaekumisi ja võimaldavad oma kodanikele hüvesid, mis ei ole toodetud ainult oma kodanike tööjõu, higi ja vere najal.

«Nii see on välja kujunenud ja pole Eestis teistmoodi. Kevad on tulemas, oleks meil praegu sügis ja koroona lajatab, siis poleks midagi hullu – põllumajanduses on saagid korjatud ja terve talv oleks aega. Nüüd on kevad ukse ees ja aega loetakse minutites, kui jääd külvi või istutamisega hiljaks, siis pole suvel või sügisel midagi korjata ja ongi väga keeruline olukord,» rääkis E-Piima juht.

Sama teema on tema sõnul üleval üle kogu Euroopa ja põllumehed pöörduvad olukorra lahendamiseks valitsuste poole, sest vastasel juhul pole sügisel meil midagi süüa.

E-Piima farmides on välistööjõu osakaal kümnest protsendist kuni 90 protsendini. «Enamik on ukrainlased, on ka bulgaarlasi ja rumeenlasi, varasematel aastatel ka teistest riikidest,» täpsustas Murakas.

E-Piima välistööjõu olukord viisade ja lubadega on küllaltki erinev. «Nad saavad farmides töötada üheksa kuud, kellel sai [see tähtaeg] paar päeva tagasi läbi, mõnel saab kahe kuu või kuue kuu pärast. Nüüd uusi juurde tuua ei saa, selles see suur probleem ongi,» rääkis Murakas.

Toidu hind võib tõusta

«Ütlen veel kord: põllumajandusvaldkond sõltub võõrtööjõust väga palju ja see pole nalja tegemine! See pole niisama künka otsas laulmine, see on meie kõigi eluks vajalik teenus. Mõelge sellele, kui meil praeguses olukorras ei oleks lisaks ka oma toitu,» põrutas E-Piima juht.

«Tihti unustame tänapäeva virtuaalmaailmas need tõed ära: me elame piiratud ressurssidega ja võimalustega maailmas edasi. See, mida külvad, seda lõikad – need tõed kehtivad edasi ega pole kuhugi kadunud. Me ei tohi neist praegu mööda vaadata,» rääkis ta.

Kriisiolukorras hoiavad kõik riigid küüned enda poole ning Muraka sõnul võivad Euroopa põllumajandusorganisatsioonid juba kuu aja pärast teatada, et mingi osa saagist jäi külvamata või istutamata.

«Võib-olla Eestis saab tehtud, aga mõnes teises riigis ei saa. Kui Euroopa ühisturul sügisel saagikus langeb, siis hakkab see automaatselt tähendama kõrgemat toidu hinda. Praegu selle suure paanikaga võivad toiduainete hinnad [ajutiselt] ka langeda, kuna restoranid on kinni ning traditsiooniliste kaubavoogude langus tekitab segadust ja närvilisust ka meie valdkonnas,» ütles ta.

Muraka sõnul peame vaatama oma ninast kaugemale, sest kui kevadel kõike külvatud ei saa, on sügiseks risk juba väga suur.

Tagasi üles