Pirakas trahv tõi Eleringile võimsa kasumi (1)

Lennart Ruuda
, reporter
Copy
Eleringi juht Taavi Veskimägi ütles, et järgmiste aastate esmaseks prioriteediks on Balti riikide sünkroniseerimine Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga.
Eleringi juht Taavi Veskimägi ütles, et järgmiste aastate esmaseks prioriteediks on Balti riikide sünkroniseerimine Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga. Foto: Mihkel Maripuu

Elering teenis mullu pea 33 miljonit eurot kasumit, millest suure osa andis salapärane leppetrahv. Kes ja mille eest trahvi maksis, Elering ei ütle.

Kui kasum võrgufirma tavapärasest tegevusest kasvas 3,4 miljonit eurot, siis leppetrahv suurendas kasumit tervelt 10,4 miljoni euro võrra. Eleringi kommunikatsioonijuht Ain Köster ütles, et ta ei saa trahvi lähemalt kommenteerida ning saatis vaid Eleringi juhi Taavi Veskimäe varasema tsitaadi: «Tulude kasvu suurimaks allikaks oli erakorraline tulu summas 10,9 miljonit eurot, mis laekus Eleringile eduka arbitraaživaidluse tulemusena. Arbitraaži menetlusega seotu on teise osapoole soovi tõttu konfidentsiaalne.»

Eelmise aasta kasumi kasvule aitas ettevõtte teatel kaasa ka finantskulude vähenemine tulenevalt uute, varasemast oluliselt madalama intressiga võlakirjade emiteerimisest 2018. aasta keskel. Ettevõtte finantskulud vähenesid 2018. aasta 7,4 miljonilt 2,2 miljoni euroni möödunud aastal.

«Eleringi tegevuse fookus oli 2019. aastal Balticconnectori ehituse lõpetamine, et tagada Soome-Eesti-Läti ühise gaasituru käivitamine 2020. aasta algusest. Sellega saime planeeritud mahus ja ajaraamis hakkama,» ütles Veskimägi.

«Järgmiste aastate esmaseks prioriteediks tõuseb vaieldamatult Balti riikide elektrisüsteemide sünkroniseerimine Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga, hoides samas Eesti kodudes tuled põlemas ja kodud soojad. Ja seda tuleb teha viisil, mis toetab Eesti ja Euroopa Liidu seatud kliimaeesmärkide saavutamist,» lisas Veskimägi.

Eleringi müügitulud jäid mullu valdavalt stabiilseks, kahanedes 0,6 protsenti 142,1 miljoni euroni. Väike langus elektri võrguteenuste müügis tulenes madalamatest ülekandemahtudest, mida tasakaalustas gaasivõrguteenuste tulude kasv. Ettevõtte ärikulud 2019. aastal olid samuti võrdlemisi stabiilsed, ulatudes 113,4 miljoni euroni, võrreldes 113,9 miljoni euroga 2018. aastal.

Elering investeeris möödunud aastal 129 miljonit eurot. Põhiosa investeeringutest läks Eesti-Soome gaasiühenduse Balticconnector rajamisse. Ettevõtte varade maht oli aastavahetusel 1024,4 miljonit eurot.

Omakapitali maht oli aastavahetusel 388,3 miljonit eurot ja võlakohustuste maht 343,3 miljonit eurot. Dividende plaanib Elering sellel aastal kasumi jaotuse ettepaneku kohaselt maksta 20,6 miljonit eurot.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles