Jõhker hoop: Tallink vajab riigi abi kuni kolm aastat

  • Võrreldes aasta algusega on Tallinki turuväärtus kahanenud 253 miljonit

Paavo Nõgene

FOTO: Sander Ilvest

Viiruskriis on Eesti merendus-, turismi- ja tax-free kaubandushiidu tabanud nii valusalt, et Tallink vajab riiklikku hapnikuaparaati. Valitsus arutas võimalikke abimeetmeid laevafirma toetuseks. 

Kui veel kuuendal märtsil ostsid Linnahalli juurde oma reisisadama ehitamist kavandavad Tallinki suuraktsionärid rohkem kui miljoni euro eest firma aktsiaid juurde, siis tänaseks on Tallinki omanike vara väärtus langenud 253 miljoni euro võrra ning firma peab ellu jäämiseks riigilt abi paluma. Viirusekriisis on pihta saanud kõik Tallink Grupi tegevusvaldkonnad: reisilaevad, ro-ro kaubavedu, tax-free kaubandus, hotellid, taksod. Firma on olnud sunnitud vähendama palku, koondama töötajaid ning loobuma dividendide maksmisest. Tegevuste ümber organiseerimine kriisiteenusteks, nagu kaubavedu laevadega või pakivedu taksodega on olnud võrreldes varasemate käivetega väiksemahuline. 

Eile tuli teade, et et riik plaanib ajutiselt 150 miljoni eest Tallinki aktsiaid osta. Rahandusminister Martin Helme kinnitas täna, et riik Tallinki hädas üksi ei jäta. 

«Tallinkil on tõsine likviidsusprobleem, tulud on väga suures ulatuses järsult ära kukkunud ja kui me seda ei lahenda, siis seisame silmitsi võimalusega, et Eesti üks kõige suuremaid ja rikkamaid ettevõtteid sisuliselt lõpetab tegevuse. On oluline, et meil oleks laevaühendus Eesti ja Soome või Eesti ja Rootsi vahel kui piirangud lõpevad. Me oleme täiesti selgelt võtnud suunaks, me pole nõus, et meie strateegilised ettevõtted selle kriisi käigus pankrotti lähevad,» kinnitas Helme. 

Tema sõnul on võimalikke lahendusi firma abistamiseks mitu: riik saab minna kaasosanikuks oma kapitaliga sisse, saab anda riigipoolset laenu. «Saame siin võibolla Kredexi meetmete või riigipoolsete käenduste kaudu aidata – need on kõik laual. Eks Tallink ka ise teeb oma äriplaane ümber, aga arvestades seda, et kogu Tallink on peaaegu 2 protsenti Eesti majandusest, siis ei tule kõne alla, et me sellele tähelepanu ei pööra või sinna appi ei lähe,» kinnitas Helme. 

 Toetusmeetmete täpne ulatus ja ajakava on alles välja töötamisel. Tallink Grupi juhi Paavo Nõgene kinnitusel võib firma abi vajada koguni kolme aasta jooksul.  

Tallink Grupi juhatuse esimees Paavo Nõgene edastas 2. aprillil järgmise kommentaari:

«Tallink Grupp on tänulik Vabariigi Valitsusele, kes on olnud väga konstruktiivne partner dialoogis, leidmaks parimad lahendusi, et Eesti meretraditsioon ei saaks liiga valusat lööki ning aitamaks tagada turismivaldkonnale väga oluliste ühenduste võimalikult suuremahuline säilimine, sealhulgas ligemale 6800 Eesti ettevõttele olulise partneri AS Tallink Grupi jätkusuutlikkus.

Eesti turismile on elutähtis, et peale kriisi taastuks võimalikult suur hulk ühendusi võimalikult kiiresti. Ühenduste taastumisel tekib aga esialgu transporditeenuse pakkujatel olukord, kus reisijaid veel piisavalt pole ning iga teostatav reis toodab esialgu kahjumit.

Just nendest aspektidest tulenevalt on AS Tallink Grupp viimaste nädalate jooksul teinud Vabariigi Valitsusele ettepanekuid, kuidas juba tekkinud ning üha tekkivaid olukordi tasandada. Oleme veendunud, et kombinatsioon Vabariigi Valitsuse otsustest, kaotada veeteede tasud ning maksta tagasi oluline osa sadamatasudest käesoleva aasta jooksul, on suureks abiks. Tõenäoliselt tuleb aga aasta teises pooles veel hinnata, kas meetmete rakendamine ainult käesolevaks aastaks on piisav või tuleks neid pikendada. Nende kaalutluste vajalikkus sõltub sellest, kui kaua kriis kestab ning milliseks osutub turismivaldkonna taastumisperiood. Meie esialgsel hinnangul võib taastumiseks kuluda 18 kuud või rohkemgi.

Ka sellest kuust toimiv Töötukassa meede on meile väga suureks abiks töökohtade säilitamisel. Tunnustame Vabariigi Valitsust kõigi ülaltoodud otsuste eest. Juba enne kriisi oli ka selge, et Eesti maksustamise reeglid meretöölepinguga töötavatel ametikohtadel ei saa erinevad nii suures osas Lätis kehtivatest ning meie teistel kodukallastel – Soomes ja Rootsis kehtivatest reeglitest. Kriisi saabumine muutis teema kriitiliselt akuutseks, tagamaks võimalikult suure hulga Eesti lipu all töötavate laevapereliikmete töökohtade säilimine ning Eesti lipu konkurentsivõime tulevikuks. Tunnustame Vabariigi Valitsust kõigi ülaltoodud otsuste eest.

Lisaks ülaltoodud meetmetele ning tegevusele, oleme paralleelselt viimaste nädalate jooksul tegelenud Tallink Grupi likviidsuse tagamise lahendustega. Antud küsimuses töötame samaaegselt nii Eesti Vabariigi Valitsuse, meie tänaste laenupartnerite kui ka Euroopa institutsioonidega. Oleme hinnanud, et Tallink Grupp vajab tänasest olukorrast tingituna likviidsuslaenu perioodiks umbes kolm aastat. Oleme osalise likviidsuslaenu tagamise teemal Vabariigi Valitusega arutelusid pidanud ning võimalikke lahendusi on siin erinevaid. Näiteks otselaen, ajutine aktsiakapitali suurendamine, võlakirjad. Lisaks osaliselt käendus Kredex abil välistele laenuandjatele. See, milliseks kujuneb lõplik kõigile osapooltele sobiv lahendus ning sellega seonduvad detailid, selgub lähiajal.  

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles