Kaks kolmandikku ettevõtjatest plaanib palka kärpida, ligi pool peab vastu ainult kuni kaks kuud

Paljud Pärnu südalinna ärid ja söögikohad on koroonaviiruse tõttu uksed kinni pannud.

FOTO: Urmas Luik / Parnu Postimees

Kantar Emori ettevõtjate küsitluse andmeil plaanib 63 protsenti ettevõtetest töötajate palka langetada, 45 protsenti peab eriolukorra jätkudes vastu kuni kaks kuud.

Koroonaviiruse puhangu tõttu kehtestatud eriolukorrast tingitud majanduskriisi mõju on tundnud neli ettevõtjat viiest. Ettevõtjatest 63 protsenti on juba kaalunud kokkuhoiuvõimalusi, sama suur osakaal kavatseb töötajate palka kärpida.

Ligemale pooled ettevõtjad plaanivad töötajate arvu vähendada ja 42 protsenti töötajaid sundpuhkusele saata. 28 protsenti firmadest mõtleb tegevuse ajutiselt peatada, viis protsenti aga sootuks lõpetada.

«Eriolukorrast mõtlemine on elanike ning ettevõtjate seas erinev – kui elanik unistab karantiini lõppemisest ja koos sõpradega restoranikülastusest, siis ettevõtjal ei ole kindlust, et ta kolme kuu pärast suudab samas restoranis toitlustusteenust enam pakkuda,» ütles Kantar Emori strateegiakonsultant Karin Preegel pressiteates.

Teravaimad kärped tööjõukulude osas on ees keskmise töötajate arvuga ettevõtetel: 75 protsenti küsitlusele vastanud 11–20 töötajaga firmadest plaanib töötajatel palka vähendada, 21–50 töötajaga ettevõtetest enam kui pooltes on oodata töötajate arvu vähendamist (60 protsenti) ja töötajate sundpuhkusele saatmist (52 protsenti).

Ettevõtetest 14 protsenti peab eriolukorra jätkudes vastu kuni ühe kuu, veel 31 protsenti suudaks püsti püsida kuni kaks kuud. Vaid 18 protsenti oli selliseid firmasid, kes suudaks edasi tegutseda üle aasta.

Vastupidavamad on eeskätt väliskapitalil põhinevad ja suuremad, üle 50 töötajaga ettevõtted. Väliskapitalil põhinevatest firmadest suudaks eriolukorra tingimustes üle aasta tegutseda 46 protsenti, nagu ka kolmandik üle 50 töötajaga ettevõtetest.

Samas ei pea ka üle 50 töötajaga ettevõtetest üle kolmandiku eriolukorras vastu kauem kui kaks kuud. Neist kümnendik suudab tegutseda kuni ühe kuu ja 27 protsenti kuni kaks kuud.

Preegeli sõnul leidub suure osa teenindusettevõtete kõrval, kelle tegevus on praegu piiratud ja kes on sunnitud vähendama püsikulusid, neidki, kes kriisist võidavad. «Küsitlusele vastanutest umbes viiendikku on enneolematu olukord pannud mõtlema tekkinud võimalustele, oluliselt on kasvanud pakkumised kontaktivabadele teenustele, ettevõtete tegevust näidatakse uute nurkade alt, rõhutatakse vastutustundlikkust ning kliendi mõistmist,» kommenteeris Preegel.

Näiteks 27 protsenti rakendab ellujäämisstrateegiana turundus- ja müügitegevuse laiendamist e-kanalites, umbes viiendik otsib uusi kliente ja sihtrühmi, 19 protsenti plaanib pakkuda uusi tooteid või teenuseid ning 14 protsenti muudab turundussõnumeid. 

Poolte ettevõtjate meelest on eriolukorras kehtestatud piirangud liiga leebed ja 57 protsenti leiab, et meetmetega on alareageeritud.

Kantar Emor alustas oma algatusel eriolukorra radariga ettevõtjate seas, et monitoorida ettevõtjate hinnanguid majandusolukorrale, peamistele ülesannetele ning tulevikuplaanidele, meediakanalite kasutust, samuti hinnanguid valitsuse tegevusele kriisiolukorra lahendamisel. Esimene ettevõtete küsitlus toimus perioodil 25.–30. märts ja küsitleti 351 Eesti ettevõtte omanikku, tegevjuhti, juhatuse liiget, finantsjuhti. Küsitlus võimaldab üldistusi erineva suuruse, käibe ja töötajate arvuga ettevõtete suhtes, kattes ka erinevad sektorid ja tegevusalad üle Eesti.

Tagasi üles
Back