Rohkem kui veerandil Eesti elanikest on sääste kuni üheks kuuks

Hoiupõrsas

FOTO: Arvo Meeks

​Luminori tellitud uuringust selgus, et veerand Eesti inimestest peaksid oma säästudega vastu vaid kuni ühe kuu, samas pea pooled vastanuist usuvad, et viiruse mõju nende rahalisele seisule on väike.  

Luminori tellitud ja märtsis Norstati poolt kolmes Balti riigis tehtud uuringu järgi peaksid 27 protsenti Eestis vastanutest oma säästudega vastu kuni ühe kuu, teatas Luminor.

Natuke rohkem ehk 30 protsenti vastanuist peaksid vastu kuni kaks kuud. Samas 20 protsendil vastanutest on sääste kuni kuueks kuuks ja 23 protsendil kuni aastaks. 

21 protsenti Eestis küsitletud inimestest usub, et viirusel on suur mõju nende rahalisele seisule. 44 protsenti aga usub, et see mõju on väike. 19 protsendi arvates koroonaviirusest tingitud mõjud nende elu ei muuda.

Küll tunnistab 47 protsenti vastanutest, et kui nad oleksid praegust olukorda ette teadnud, oleksid nad rohkem sääste kogunud. Pea sama palju ehk 45 protsenti aga leiab, et oleks kõike samamoodi teinud kui seni.

Luminori hoiuste juht Kristiina Männi sõnul on säästmine alati hea mõte ning seda võiks teha võimalusel igal ajal, kuid eriti innukalt just headel aegadel.

«Kui olukord on hea, siis inimestel on tihti raske mõelda võimalikest kehvematest aegadest. Tegelikult on just siis parim aeg säästmiseks. Nagu uuring näitab, siis suur osa inimestesi oma säästudest üle kahe kuu ära ei ela. Samas ligi pooled oleksid olukorda ette teades rohkem säästnud. See on aga tagantjärele tarkus ning reeglina keerulised ajad ette ei paistagi,» lisas Männi.

Kolme Balti riigi võrdluses on kriisiks kõige paremini valmistunud leedukad, kellest peaks oma säästudega vastu kuni kuus kuud 28 protsenti ja üle kuue kuu 25 protsenti.

Samas lätlased on kogumisharjumustes kehvemad kui eestlased ja leedukad, sest seal peaksid oma säästudega kuni kuus kuud vastu 22 protsenti ning üle kuue kuu ainult 20 protsenti vastanutest.

Teisalt Leedus ollakse mõnevõrra negatiivsemalt meelestatud koroonaviirusest tingitud mõjude suhtes. 29 protsenti leedukatest usub, et nende rahaline seis saab toimuvast oluliselt mõjutatud, lätlaste ja eestlaste puhul on need protsendid vastavalt 25 protsenti ja 21 protsenti.

Suuremat säästmisvajadust rasketeks aegadeks tunnistavad pea pooled vastanuist kõigis Balti riikides. Küsimusele, kas nad oleksid toimuvast ette teades rohkem säästnud, vastasid jaatavalt 47 protsenti lätlasi, 46 protsenti leedulasi ja 47 protsenti eestlasi.

Luminor soovitab praeguses olukorras oma eelarve veel kord kriitilise pilguga üle vaadata. Ära langenud kulutustest vabanenud raha soovitab pank suunata mõnele paindlikule hoiusele, kust selle vajadusel kiiresti ja lihtsalt kätte saab.

Võimalusel soovitab Luminor vältida heitlikult käituva turu tingimustes oma investeeringute müümist, sest praegu pole see rahaliselt mõistlik.

«Kui tead, et finantsseis halveneb lähikuudel märgatavalt, aga sul on laenukohustusi, siis võta kohe oma pangaga ühendust. Koos pangaga leiad parima lahenduse,» märkis Luminor.

Samuti ei soovita pank loobuda pikaajalisest kogumisest, nagu näiteks kolmandast pensionisambast. Panga teatel on lühiajaline kasu sellest loobumisel väike võrreldes pikaajaliselt planeeritud tulemusega.

Tagasi üles