Põllumehed: välistööjõu asendamine toidutootmises vajab pikemat plaani

Põllumajan­dus-kauban­duskoja juht Roomet Sõrmus.

FOTO: Eero Vabamägi

Eestimaa Talupidajate Keskliidu ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja hinnangul vajab Eesti toidutootmises välistööjõu asendamine pikemat plaani töötajate ümberõppeks ja kiireid lahendusi kohaliku tööjõu motiveerimiseks põllumajanduses töötama. 

Talupidajate keskliit ja põllumajandus-kaubanduskoda saatsid kolmapäeval maaeluministrile, sotsiaalministrile ja siseministrile ettepanekud, kuidas põllumajanduses ja toiduainetööstuses tekkinud tööjõukriisi leevendada.

Pöördumise kohaselt vajab jätkuvalt kiiret lahendust lühiajaliste välistöötajate töötamise lubade ajutine pikendamine olukorra normaliseerumiseni.

Ministritele saadetud kirjas märgitakse, et kriis on näidanud, kui oluline on tagada Eesti inimeste igapäevane varustamine toiduainetega – erinevate meetmetega tuleb tagada põllumajandus- ja toidusektori ettevõtete tõrgeteta tegevus ning ära hoida tootmismahtude langus, mis on ohuks nii riigi toidujulgeolekule, ekspordile kui edasisele majanduslikule toimetulekule.

«Mõistame, et seoses majanduskriisiga on erinevates sektorites juba vabanenud ja lähikuudel vabanemas olulises mahus tööjõudu. Põllumajandus- ja toidutootjad saavad vähemalt osaliselt pakkuda rakendust muudest sektoritest vabanevatele Eesti inimestele, kes on valmis põllumajanduse ja toidutöötlemise valdkonnas töötama,» ütles Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats.

Atsi sõnul tuleb tööjõuprobleemi käsitlemisel kindlasti eristada lihttööliste ja oskustööliste rakendamise võimalusi.

«Kui Eesti inimesed on muutunud olukorras tõesti valmis põllumajanduses töötama, siis algaval kevadhooajal vajavad meie põllumajandus- ja aiandustootjad hädasti põllutöödele abikäsi näiteks taimede istutamiseks ja natuke hiljem ka saagi koristamiseks. Seda muidugi eeldusel, et kohalikud töötajad on valmis sellele suhteliselt raskele füüsilisele tööle pühenduma,» lisas ta.

Samas vajatakse Eesti looma- ja taimekasvatusettevõtetesse ka oskustöölisi, kellel on vajalikud teadmised, varasem töökogemus ja erialane kutsekvalifikatsioon.

«Põllumajandusettevõtetes on küll võimalik tööst huvitatud inimesi välja koolitada põllumajandusliku oskustöö tegemiseks, aga selline õpe nõuab aega ja ressurssi. Näiteks iseseisvaks töötamiseks kulub lüpsja koolitamise puhul umbes üks kuu, moodsa traktori rooli istumine eeldab vajalikku kvalifikatsiooni,» ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Sõrmuse sõnul vajavad ettevõtjad riigi tuge, et parandada põllumajandustootjate võimekust panustada uute töötajate ümberõppesse «Siinkohal palume riigi abi palgatoetuse maksmiseks nendele ettevõtetele, kes on praeguses olukorras valmis palkama uue töötaja ja teda välja õpetama. Loodame, et saame sellega vähendada pikemas perspektiivis ka põllumajandussektori sõltuvust välistööjõust,» lisas ta.

«Raske on aga mõista, miks valitsus seisab jäigalt vastu praegu ettevõtetes töötavate Ukraina ajutiste töötajate töölubade pikendamisele. Need on ettevõtete toimimise seisukohalt võtmetähtsusega töötajad, kes töötavad loomade ja tehnoloogiatega,» sõnas Sõrmus. 

Organisatsioonide ettepaneku kohaselt võiks hooajatöödel teenitav palk võiks olla inimestele lisasissetulek, mille teenimisel ei kaota töötajad olemasolevaid töötuhüvitisi.

Põllumajandustöötajate koolitamisele spetsialiseerinud kutsekoolide juurde tuleks organisatsioonide teatel kiiresti luua võimekus pakkuda ümberõppe programme kohalike töötajate koolitamiseks põllumajandus- ja toidutööstusettevõtetele.

Põllumehed teevad ettepaneku maksta palgatoetust nendele põllumajandus- ja toiduainesektori ettevõtetele, kes on valmis palkama ja välja õpetama tööta jäänud kodumaiseid töötajaid.

Organisatsioonid paluvad ka pikendada praegu Eestis viibivate lühiajaliste välistöötajate töölubasid kuni olukorra normaliseerumiseni, sest nende asendamine pole tööjõu liikumise piirangute tõttu võimalik.

Liidud rõhutavad oma avalduses, et Eesti põllumajanduse ja toiduainetööstuse ettevõtted soovivad leida kodumaist tööjõudu ning neil on valmisolek pakkuda tööd nii oskustöölistele kui hooajatöötajatele ja pakkuda vajalikku kohapealset ümberõpet uutele töötajatele, kuid uue olukorraga kohanemine võtab aega ja tekkinud probleemid vajavad toidutootmise jätkumise tagamiseks kiireid lahendusi.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles