Eriolukorra mõju majandustegevusele tunneb 79 protsenti ettevõtetest

UPM-Kymmene Otepää AS vineeritehas Tööstus, toomine, ettevõte tegi soovijatele tootmist ja selle hiljutist laiendust tutvustava ringkäigu. Inimesed tööpostil, töötamine masinatega Foto Arvo Meeks/Valgamaala

FOTO: Arvo Meeks / Valgamaalane

Kantar Emori uuringu kohaselt on eriolukorra mõju majandustegevusele tundnud 79 protsenti ettevõtetest ning kokkuhoiukohti otsitakse nii tööjõukulude vähendamises kui ka tegevuse peatamises.

Kantar Emor küsis ettevõtjate käest eriolukorra mõju majandustegevusele ning uuris, millised on ettevõtjate hinnangud kriisi lahendamise meetmetele. Enim on eriolukorrast tingitud liikumis- ja tegevuspiirangud kahju teinud majutus- ja toitlustusettevõtetele, kes moodustavad suure osa Eesti ettevõtlusmaastikust, teatas uuringufirma. 

Tõsist ebakindlust tuleviku osas tajub pea kolmveerand kõigist ettevõtjatest, majutus- ning toitlustusettevõtetest lausa 90 protsenti.

Kantar Emori strateegiakonsultandi Karin Preegeli sõnul tähendab eriolukord paljudele ettevõtetele klientide vähenemist, mis 65 protsendi ettevõtjate sõnul sunnib neid oma tegevust piirama.

Uuringu kohaselt on ligi pooltel eriolukorras keeruline tegevust planeerida, lepinguid tühistatakse või lükatakse edasi ning puuduvad piisavad käibevahendid. Kolmandikku kõigist ettevõtetest puudutavad kehtestatud piirangud, mis ei võimalda tegevust jätkata.

«Need tulemused näitavad selgelt, et ettevõtete vastupidavus ning edukus kriisiolukorras sõltub kehtestatud meetmetest: kellele, mis tingimustes ning kui pikalt piirangud või toetused kehtestatakse,» sõnas Preegel.

Olukorra tõsidusest kõnelevad ka ettevõtete kriisi üleelamiseks plaanitud tegevused: 63 protsenti otsib tegevuses kokkuhoiukohti, vähendatakse tööjõukulusid ning lausa 28 protsenti plaanib ettevõtte tegevuse ajutiselt peatada. Ligi viis protsenti ettevõtetest plaanib tegevuse üldse lõpetada. Teravaimad kärped tööjõukulude osas on ees keskmise töötajate arvuga ettevõtetel.

Preegeli sõnul leidub neidki, kes kriisist võidavad. «Küsitlusele vastanutest umbes viiendikku on enneolematu olukord pannud mõtlema tekkinud võimalustele, oluliselt on kasvanud pakkumised kontaktivabadele teenustele, ettevõtete tegevust näidatakse uute nurkade alt, rõhutatakse vastutustundlikkust ning kliendi mõistmist.»

Infokanalitest jälgivad ettevõtjad elanikega võrreldes üldiselt sarnaseid allikaid, kuid 41 protsendi ettevõtjate sõnul pole neile vajalikku ja asjakohast informatsiooni olnud piisavalt. «Ettevõtja jaoks oluline info puudutab tänaste probleemide lahendamist ning sisendit, millele ehitada edasised plaanid,» selgitas Preegel.

Suurema osa ettevõtjate hinnangul lõppeb eriolukord lähikuudel. Optimistlikuma 35 protsendi arvates kestab eriolukord kokku kuni kaks kuud ja saab läbi mai keskpaigaks, 47 protsendi hinnangul kestab eriolukord kokku 3–4 kuud ehk veel juuniski.

Kantar Emor alustas oma algatusel eriolukorra radariga ettevõtjate seas, et monitoorida ettevõtjate hinnanguid majandusolukorrale, peamistele ülesannetele ning tulevikuplaanidele, meediakanalite kasutust, samuti hinnanguid valitsuse tegevusele kriisiolukorra lahendamisel. Esimene ettevõtete küsitlus toimus perioodil 25.–30. märts ja küsitleti 351 Eesti ettevõtte omanikku, tegevjuhti, juhatuse liiget, finantsjuhti. Küsitlus võimaldab üldistusi erineva suuruse, käibe ja töötajate arvuga ettevõtete suhtes, kattes ka erinevad sektorid ja tegevusalad üle Eesti.

Tagasi üles
Back