Kaupmehed: ajutisele tööseisakule jääb õige pea 25 000 inimest
8 päästva meetme ettepanekut

Kassapidaja Maximas. Pilt on illustratiivne.

FOTO: Margus Ansu

Kaupmeeste liidu tegevjuht Nele Peil pöördus valitsuse poole palvega toetada kaubandussektorit eriolukorrast tingitud süvenevas kriisis. Kaubandussektor pakub Eestis tööd üle 72 000 inimesele ehk igale üheksandale hõivatule Eestis, kellest ajutisele tööseisakule jääb lähinädalatel 25 000 inimest. «Toetusmeetmetest sõltub, kas neist jääb töötuks lõplikult 5000, 15 000 või veel enam,» märkis Nele Peil.

«Meil on oluline roll regionaalse tööandjana – vähemalt iga kümnes inimene (10-13%) kõigis maakondades töötab kaubandusvaldkonnas. 92% kaubandusvaldkonna ettevõtetest on alla kümne töötajaga mikroettevõtted, aga ka riigi viis suurimat erasektori tööandjat on kaubandusettevõtted. Ainuüksi müüjaid on Eestis 29 000 inimest. Võrdluseks: kogu turismi ja majuttussektoris kokku töötab alla 17 000 inimese,» toonitas kaupmeeste liidu tegevjuht abi vajalikkust.

«Kriisis enam kannatada saanud majandusharudest on kaubandus suurim, mistõttu on iga kaubandusele suunatud toetusmeede oluliselt suurem töökohtade säilitaja ja kaitse vaesuse ja töötuse vastu kui misiganes teise sektorisse suunatud toetused,» lisas ta.

Peil märgib oma pöördumises, et 2009. ja 2010. aastate kriisi ajal kahanes müügitulu hulgikaubanduses 30 protsenti ja jaekaubanduses 18 protsenti. «Käivete taastamiseks kulus paar aastat. Seekord on osades kaubandussegmentides oodata kaks korda suuremat kukkumist. Viimasel nädalal kukkusid müügid enamikes segmentides 50-90 protsenti,» seisab kirjas.

«Järgmised 2-6 nädalat olukord iga nädalaga halveneb, enne kui algab aeglane taastumine. E-kaubandus ei paku leevendust, kuna see kanal on paljudele veel kahjumlik ega kompenseeri kellelegi ligilähedaseltki poodidest saamata jäävat käivet. Ajutisele tööseisakule jääb meie hinnangul lähinädalatel 25 000 inimest. Toetusmeetmetest sõltub, kas neist jääb töötuks lõplikult 5000, 15 000 või veel enam,» märkis Peil.

Suurimatesse raskustesse sattunud majandusharude toetusmeetmete juures tuleks tema sõnul keskenduda sellele, et võimalikult paljud ettevõtted oleksid võimelised oma uksed taas avama, äri käima jooksma ja töökohad säilitama.

Seetõttu tegi Eesti Kaupmeeste Liit valitsusele lisaks üldistele majandust puudutavatele abimeetmetele konkreetsed ettepanekud:

  1. Sotsiaalmaksust vabastamine: Vabastada kaubandussektori töötajad ajutiselt (vähemalt aasta lõpuni) sotsiaalmaksust. See peaks olema tagastamatu riigiabi läbi tööjõumaksude vähendamise. 
  2. Töötukassa meetmed kaubandusvaldkonnale: Töötukassa tänased toetusmeetmed ei kata suures osas graafikute põhjal töötavaid kaubandustöötajaid. Poodide töötajatele sobilik erimeede oleks puuduva töökoormuse riiklik kompenseerimine selles mahus, mida tööandja ei suuda tagada. Näiteks kui tööandja suudab pakkuda vaid 70% tavapärasest töökoormusest, siis ülejäänud palga kataks riik. See aitaks vaid neid ettevõtteid, kes püüavad inimeste töökohti alles hoida.
  3. Paindlikud töösuhted: Lubada fikseeritud töötundide asemel sätestada lepingus töötundide vahemikku, näiteks 70-100% koormusega tööd. See soodustaks töölepingu alusel töötamist ning seega pakuks suuremat kaitset teenindussektoris, kus paljud inimesed on täna kaitseta käsunduslepingute tõttu ning võimaldaks ettevõtetel tänu suuremale paindlikkusele hoida rohkem inimesi tööl ja vältida koondamisi.
  4. Rendimaksete proportsionaalne toetus: Pakkuda kaubandusettevõtetele rendimaksete toetust põhimõttel, et rentnikule kompenseeritakse riigi poolt rendileandja poolt tehtud soodustusega sama suur osa (kuni 25% laeni). Ehk siis, näiteks, kui rendileandja teeb 25% rendisoodustuse, siis riik kompenseerib rentnikule veel täiendavalt 25% rendist ja rentniku lõplikuks kuluks kujuneb 50% algsest rendist. Kui rendileandja teeb näiteks 50% soodustuse, siis riik kompenseerib rentnikule 25% ning rentniku lõplikuks kuluks kujuneb 25%. Oluline on, et rendialandustoetuse meede rakendub ainult juhul, kui soodustuse teeb ka rendileandja ning seejuures säilib kaupmehe omaosalus. Omaosalus tagab, et edasi tegutsevad elujõulised ettevõtted. Samuti hoiab see meede ära kaubanduskinnisvara rendileandjate pankrotid. Meede peaks kehtima mitahes rendisuhetes ja mitte piirduma kaubanduskeskuste rentnikega.
  5. Kinnisvaraomanike toetamine rentnike abistamiseks: Võimaldamaks kinnisvaraarendajatel teha rentnikele rendialandusi külmutada mingiks ajaks pankade laenulepingutest seda takistavad klauslid (kohustuslikud suhtarvud: kohustus hoida laenuteenindamise kattekordaja teatud määras, omakapitali ja koguvara suhe jne; hüpoteegipidaja eelnev nõusolek, kui tehakse selliseid tehingud (sh sõlmitakse üürilepinguid), mille tulemusel võib väheneda koormatud vara väärtus; jne). Täna on enamikel kinnisvaraomanikel pankadega sõlmitud lepingutes sees punktid, mis teevad sisuliselt võimatuks üürnikele rendisoodustuste tegemise ilma panga sanktsioonide alla sattumiseta. Kui pangad neist klauslitest ei loobu, takistavad nad aktiivselt meid kriisist väljumast.
  6. Pangalaenude tingimuste leevendamine: Kehtestada pangalaenudele kohustuslikus korras intressivaba või vähendatud intressiga põhiosa maksepuhkus. Pangapoolne laenumaksete ajatamine ei ole reaalne vastutulek. Selle pealt pangad hoopis teenivad rohkem, sest intress jookseb pikemat aega. Pangad peavad loobuma solidaarselt kasumiosast, mis on seotud kriisist tuleneva rahade tagasimakse edasilükkamisega. Intressivabastused peaksid kehtima eriolukorra lõpuni ja täiendavalt kuni 6 kuud pärast seda.
  7. Isikukaitsevahenditele tehtud kulude kompenseerimine: Kompenseerida desinfitseerimisvahendite ja isikukaitsevahendite kulud. Riik ei ole suutnud tagada ettevõtetele tuge oma töötajate ja klientide kaitseks, aga on pannud kaupmeestele kohustuse sunniraha ävardusel osta desovahendeid. Mitmes EL riigis on need kulud kaubandussektorile kompenseeritud. Oleme töötajate ja klientide kaitseks pidanud tegema erakorralisi kulusid, mida suudame arvete alusel tõendada. Näiteks desovahendid, maskid, kindad, pleksklaasist seinad, täiendavad puhastused, infomaterjalid, infokampaaniad, psühholoogiline nõustamine. Palume riigil aidata neid kulusid kompenseerida.
  8. Täiendavatest koormavatest regulatsioonidest hoidumine: Hoiduda kriisiajal uutest regulatsioonidest, maksudest ja muudest seadusandlikest piirangutest, mis koormavad ettevõtteid. Tänases olukorras ei suuda me neid läbi töötada, tagasisidestada ega täiendavat koormat kanda. Näiteks puudutab see ettepanek plastimaksu, mida töötab hetkel välja rahandusministeerium.
Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles