Keskpank soovitab keskenduda kriisi mõju vahetule leevendamisele (1)
31. märts 2020, 16:25
/nginx/o/2020/03/25/13026242t1hb212.jpg)
Teisipäeval riigikogu rahanduskomisjoni istungil osalenud Eesti Panga presidendi Madis Mülleri hinnangul on praegu oluline keskenduda majanduse toetamisel sammudele, mis aitavad vahetult toetada inimesi ja ettevõtteid kriisiga toimetulemisel.
Mülleri sõnul on oluline keskenduda lühiajalise ja kõige pakilisema toetuse andmisele. «Majandust saab teoreetiliselt toetada väga erineval moel. Aga kontrollküsimus valikute tegemisel on, kas see aitab kohe ja praegu? Praegu on A ja O toetada inimesi ja ettevõtteid selles, et nad kriisiperioodil hakkama saaksid,» ütles Müller pressiteates.
«Me ei tea, kaua piirangud võivad kesta, aga teame, et suur osa inimesi ja ettevõtteid on saanud tugevalt pihta. Seetõttu on äärmiselt oluline praegu keskenduda sellistele majanduse toetamise sammudele, mida saab kiirelt astuda ja mis mõjuvad kiirelt,» märkis keskpanga president.
Ta lisas, et majanduse kriisijärgsele taastamisele suunatud täiendava valitsuse toe vajadus ja sisu sõltub aga juba piirangute kestvusest, mida me täna ei tea. «Seetõttu ei ole mõistlik pikema vinnaga otsuseid praegu kiirustades langetada,» lausus Müller.
Eesti Panga president lisas, et toetuse andmisel võiks kriteeriumiks olla, et toetus on hästi sihitud ja ajutine, nii et kriisi taandudes saaks majandus jälle normaalselt toimima hakata. Samuti oleks tema hinnangul sobilik, kui kriisiperioodi toetustel oleks võimalikult laiapõhjaline ühiskondlik toetus.
Mülleri soovitused tuginevad majandusstsenaariumitele, mida Eesti Pank tutvustas 25. märtsil. Kui eriolukorrast tulenevad piirangud leevenevad näiteks mai alguses, võib Eesti majandus kahaneda kuus protsenti. Kui olukord leeveneb näiteks augusti alguses, võib Eesti majandus kahaneda 14 protsenti.