Ökonomist: valitsusel tuleb varsti hakata tegema raskemaid valikuid (7)
31. märts 2020, 12:34
Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul sai koroonaviiruse puhangust põhjustatud majanduslanguse tulek kiiresti ilmseks, mistõttu on nii keskpangad kui ka valitsused oma mahukate toetusmeetmetega reageerinud kiiremini ja jõulisemalt kui eelmise kriisi ajal.
«Eks nüüd ollakse ka eelmise kriisi kogemuse võrra rikkamad. Selliste toetusmeetmete eesmärgiks on hoida ära likviidsuskriisi muutumist krediidikriisiks ja sealt edasi veel tõsisemaks süsteemseks kriisiks,» ütles Mertsina pressiteate vahendusel.
Ta lisas, et praegu näeme peamiselt alles esimese etapi mõju majandusele, kuid kriisi arenedes mõjud ettevõtetele ja inimestele suurenevad. «Kuna me ei tea veel täpselt käesoleva majanduskriisi kestvust, peavad majanduse toetusmeetmed olema väga suuremahulised,» ütles ta.
Samas rõhutas Mertsina, et ainuüksi toetusmeetmed ja majanduse stimuleerimine ei aita kriisist väljuda, kui käesolevat tervishoiukatastroofi kontrolli alla ei saada.
Praeguse majandusšokiga kaasnenud vajadus riigi toetuse järele on panga peaökonomisti hinnangul hea õppetund sellest, kui oluline on konservatiivne ja heas korras riigirahandus ning reservide kogumine. Samuti on õppetund see, et vajadus suurte lisakulutuste järele võib tekkida ootamatult.
«Valitsused võivad küll viiruse leviku tõkestamiseks inimeste liikumist ja majandustegevust mõnda aega piirata, kuid pandeemia ja majanduskriisi pikemal kestmisel tuleb hakata tegema raskemaid valikuid. Mingil ajal saavutab Eestis viirusesse nakatunud inimeste arvu kasv oma tipu, kuid olukorra normaliseerumine võtab veel kaua aega. Erinevates riikides on viiruse leviku tsükkel nihkes, mis takistab pandeemia kiiret kontrolli alla saamist. Majanduse liiga kiirel avamisel võib aga tekkida oht viirusesse nakatumise järellaineks,» nentis Mertsina.
Mertsina sõnul on veel vara öelda, milline on majandus pärast kriisist väljumist, kuna kriis alles algas ja on eskaleerumas. «Kui varem oli tarneahelate juures oluline esmalt see, millist efektiivsust see tootmise jaoks pakub, siis tulevikus pööratakse ilmselt rohkem tähelepanu sellele, kui vastupidav see tarneahel erinevate riskide korral on. Tõenäoliselt muutub rohkem tarneahelaid ka regionaalsemateks,» märkis ta.
Ta lisas, et samuti muutuvad investorite ootused ettevõtete suhtes. «Nii investorid, ettevõtted kui ka inimesed teadvustavad nüüd paremini ootamatut ja suure mõjuga riski. Ilmselt jääb ebakindlus ja ettevaatlikkus veel pikemaks ajaks püsima, mis muudab majanduses tehtavaid otsuseid,» ütles Swedbanki peaökonomist.