Graafikud ⟩ Majanduslangus küündib tänavu vähemalt 3 protsendini

Madis Aben, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik.

FOTO: Sander Ilvest

Rahandusministeeriumi paar nädalat tagasi koostatud kevadprognoos – mis ei arvesta valitsuse leevendusmeetmeid – ootab käesolevaks aastaks vähemalt 3-protsendilist majanduslangust, septembris prognoosis ministeerium tänavuseks majanduskasvuks veel 2,2 protsenti.

Ministeeriumi teatel peaks tõhusate kriisiabimeetmete korral normaalne majandustegevus taastuma tunduvalt kiiremini kui pärast eelmist kriisi.

«Kuigi valitsuse meetmetest on oodata kriisi sügavuse pehmendamist, mõjutavad meie majanduse käekäiku peamiselt viiruse leviku tõkestamise meetmed nii meil kui ka lähiriikides, mis määravad, millal saab ettevõtlus taastuma hakata,» ütles rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben. «Niivõrd muutuvas keskkonnas on prognoos paratamatult juba valmimise hetkel veidi aegunud. Seirame pidevalt majanduses ja maksulaekumistes toimuvat ja oleme vajadusel valmis uueks prognoosiks.»

Rahandusministeeriumi kevadine majandusprognoos valmis 18. märtsiks ning arvestab selle aja olukorra hinnangu ja seadustatud otsustega. Seetõttu jäid prognoosi eeldustest välja valitsuse leevenduspakett ettevõtetele ja ka vahepeal lisandunud liikumis- ja majandustegevuse piirangud.

Makromajandus

Erinevalt eelmisest kriisist, kui oluline roll oli nõudluse vähenemisel, saab selle kriisiga kahjustada ka pakkumispool nii rahvusvaheliste tarneahelate katkemise kui ka töötajate töölt eemalejäämise tõttu. Nõudlust vähendavad omakorda tarbimisele seatud füüsilised  piirangud, sissetulekute langus ja ebakindlusest tulenev suurem säästmine.

Tegevusalade lõikes saavad esimeses järjekorras suurima löögi turism ja muud elanike vaba aja veetmisega seotud valdkonnad, kuid puutumata ei jää tõenäoliselt ükski tegevusvaldkond ega ettevõte.

Tööturg saab kriisis paratamatult tugeva tagasilöögi ning ettevõtted seisavad raske valiku ees, kas vähendada ajutiselt töökoormust või töötajad kohe koondada.

Rahandusministeeriumi kevadprognoos, mis ei arvesta valitsuse leevendusmeetmeid ning on koostatud paar nädalat vanade teadmistega.

FOTO: Rahandusministeerium

Sisenõudluse seisukohast on suurim tagasilöök eratarbimises – praegustes oludes piirdutakse eelkõige sundkulutustega esmatarbekaupadele ja eluasemeteenusele, suureneb ilmselt sideteenuste tarbimine ja läbi ei saa ka transpordita. Väliskaubanduses on langus suurim turismi- ja veoteenuste valdkonnas ning kui kriis jääb lühiajaliseks ja maailmamajandus kosub kiiresti, siis saab suur osa sellest langusest järgmisel aastal tagasi võidetud.

Tarbijahinnad jäävad nii järsult taanduva nõudluse kui ka nafta hinnalanguse tõttu varem arvatust oluliselt madalamaks, aeglustudes tänavu 0,8 protsendile. Lisaks 17 aasta madalaimatele naftahindadele mõjutab energiahindu sooja talvega kaasnenud elektri börsihinna odavnemine.

Eelarvepuudujääk ulatub miljardini

Prognoosi eelduste fikseerimise ajaks seadustatud otsustest ja olukorra hinnangust lähtuvalt kujuneb käesoleva aasta valitsussektori nominaalseks eelarvepuudujäägiks 975 miljonit eurot ehk 3,5 protsenti SKTst.

Majanduslangus toob kaasa ulatusliku maksutulude vähenemise, mis mõjutab kõiki valitsussektori tasandeid. Langus puudutab nii sotsiaalmaksu, käibemaksu kui ka füüsilise ja juriidilise isiku tulumaksu.

Aktsiiside 2020. aasta laekumise prognoos vähenes muu hulgas ka peamiste kütuseliikide varumise tõttu 2019. aasta detsembris, mis suurendas möödunud aasta tulu ning vähendab samas mahus selle aasta tulu. Maksude ja sotsiaalkindlustusmaksete vähenemine ulatub kokku 766 miljoni euroni.

Eelarvepositsiooni kevadprognoos.

FOTO: Rahandusministeerium

Kokku vähenevad tänavu riigi tulud prognoosi järgi eelarves plaanituga võrreldes 832 miljoni euro võrra.

Kulude poolel kasvavad peamiselt kulutused ravikindlustusele ja töötuskindlustushüvitistele. Riigieelarve kulude prognoos sel aastal tervikuna veel olulist muutust ei näita, kuna ei eeldata suuri muutusi riigi investeeringutes ega tegevuskuludes, sotsiaalkuludes on mitmed kululiigid seotud möödunud aasta põhjal arvutatud pensioniindeksiga. Valitsuse kavandatavaid kriisi leevendusmeetmeid käesolev prognoos ei sisalda.

Kevadise prognoosi tulude muutus võrreldes riigieelarvega.

FOTO: Rahandusministeerium

Riigieelarve on prognoosi järgi tänavu 479 miljoni euro suuruses nominaalses puudujäägis. Riigikassa negatiivne rahavoog, mis sisaldab ka haigekassa ja töötukassa teenindamist, ulatub tervikuna 1,2 miljardini. Sõltuvalt valitsuse meetmetest ja nende maksumusest võib puudujääk veelgi suureneda. Negatiivset rahavoogu sel ja järgmisel aastal rahastab riik osaliselt reservide arvelt, kuid plaanis on kaasata ka suures mahus lisavahendeid laenulepingute ja lühiajaliste võlakirjaemissioonide abil, millest osa on prognoosi avaldamise ajaks juba tehtud.

Riigikassa rahavoog ulatub paari aastaga kahe miljardi eurosesse miinusesse.

FOTO: Rahandusministeerium

Uudis on täiendamisel!

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles