Kütusemüüja: bensiini- ja diiselautod saadetakse pensionile
Lisatud graafikud

Alexela juht Alan Vaht

FOTO: Eero Vabamägi

Täna on täiesti iseenesest mõistetav, et autod sõidavad kas bensiini või diislikütusega. Nii on see lihtsalt kogu aeg olnud. Samamoodi teame ja mõistame, et igal hommikul tõuseb päike idast ja õhtul loojub läände. Nii kõlab absurdsena jutt sellest, et ühel päeval saadetakse bensiini- ja diiselautod pensionile, kuid just sellise protsessi alguses me täna elamegi, kirjutab Alexela juhatuse liige Alan Vaht.

Euroopa on võtnud eesmärgiks saavutada kliimaneutraalne majandus aastaks 2050. See puudutab absoluutselt kõiki sektoreid, sh nii transpordisektorit kui ka elektri ja soojuse tootmist.Ambitsioonika eesmärgi saavutamiseks tuleb lõpetada fossiilsete kütuste põletamine ning asendada see taastuvate energiaallikatega. Inimkonna püüdlused kliimaneutraalsuse saavutamiseks tulenevad Pariisi kliimaleppes kokkulepitud eesmärgist hoida globaalne kliima soojenemine allpool 1,5 kraadi võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse ajaga.

Kui bensiini ja diislikütuse summaarne aastane turumaht on täna 1090 miljonit liitrit, siis kõlab uskumatuna, et 2050. aastaks jääb sellest järele kõigest 12 protsenti ehk 130 miljonit liitrit. Eesti teedele jääb selleks ajaks aga kõigest 69 000 bensiini- ja diiselautot. Täpselt nii aga juhtubki, kui Eesti soovib saavutada kliimaneutraalse majanduse ja transpordi aastaks 2050.

FOTO: Alan Vaht

Eesti võimalusi kliimaneutraalsuse saavutamiseks 2050. aastaks on analüüsinud Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus oma 2019. a septembris avaldatud raportis. Selle raporti pinnalt on väga hea vaadata ja analüüsida, milliste muutuste lävel me praegu seisame ning kui drastiliselt peab bensiini ja diislikütuse turg kliimaneutraalsuse saavutamiseks vähenema.

SEI raportis on arvestatud, et juhul kui aastal 2050 on kasutuses sarnaselt tänasele umbkaudu 700 000 sõiduautot, peaks ca 500 000 nendest olema elektriautod, 100 000 vesinikautod ning ülejäänud sisepõlemismootoril sõiduautod. Viidatud 600 000 bensiini- ja diiselauto asendumine elektri- ja vesinikautoga tähendab otseselt aga seda, et bensiini ja diislikütuse tarbimine ehk kütuseturu maht väheneb 2050. aastaks umbes 840 miljoni liitri võrra, mistõttu tänasest kütuseturu aastamahust jääb järele kõigest 250 miljonit liitrit.

Pension võib kätte jõuda isegi varem

Need ei ole aga ainsad muutused. Gaasiliste kütuste osas on SEI raportis eeldatud, et aastas ostetakse 1000 uut sõiduautot ning 200 uut raskeveokit, mis kasutavad surugaasi. Raportis hinnatakse, et 2050. aastal on tänavatel 31 000 biometaanil sõitvat sõiduautot ja 6200 raskeveokit. Ümberarvutatuna tähendab see, et 2050. aastaks kaob kütuseturult täiendavalt umbes 30 miljonit liitrit bensiini ja 90 miljonit liitrit diislikütust.

FOTO: Alan Vaht

Eelkirjeldatud muutused tähendavad seda, et kliimaneutraalse majanduse saavutamiseks peab järgmise 30 aastaga toimuma sõiduautode osas väga jõuline ja totaalne muutumine. Eeldades, et sõiduautode arv jääb praegusele tasemele, on 2050. aastal Eesti teedel kõigest 69 000 bensiini- ja diiselautot, mille tulemusel väheneb kütuseturu aastamaht 1090 miljonilt liitrilt kõigest 130 miljoni liitrini. Praegusest kütuseturust jääb järele kõigest 12 protsenti.

Ehkki kliimaneutraalsuse saavutamiseks on meil aega 30 aastat, on muutuste protsess juba alanud. See on väga pikk periood, mille jooksul hakkavad gaasi-, elektri- ja vesinikautod järk-järgult asendama bensiini- ja diiselautosid. Kuna muutuste protsess on aeglane, jätkub bensiini ja diislikütust veel pikaks ajaks, kuid siinjuures tuleb arvestada, et mingil ajal muutuvad bensiini- ja diiselautod sama haruldaseks kui praegused elektriautod, milliseid on Eesti teedel praegu kõigest 1300.

Arvestades, et Euroopa Liidu transpordi- ja kliimapoliitika karmistub praegusega võrreldes veelgi enam, on tõenäoline, et bensiini ja diislikütuse täielik pensioniiga jõuab kätte isegi enne 2050. aastat.

Tagasi üles
Back