Puidusektor tahab kõigi haigusnähtudega töötajate testimist
30. märts 2020, 11:57
Puidutööstused tegid valitsusele ettepaneku lubada töötajate korralisele puhkusele saatmist ühepäevase etteteatamisega ning võimalust testida kõigi vähemalt 30 töötajaga ettevõtete haigusnähtudega töötajaid.
«Mitmes tööstusharus on tänaseks uued tellimused sisuliselt lakanud, osa sektori ettevõtete käive kukub lähikuudel enam kui 80 protsenti. Sellises reaalsuses, kus meie endi jõupingutustest kriisi haldamiseks ei piisa, vajame riigi toetussamme: sektori eripära arvestavat kriisihüvitist; töötajate vajaduspõhist testimist; eriolukorra ajal paindlikkust puhkusegraafikute muutmiseks,» märkisid oma pöördumises Eesti Puitmajade Liit, Eesti Mööblitöötjate Liit ja Kagu-Eesti Puiduklaster.
Liidud märgivad, et puitmajade- ja mööblisektori koondkäive on ligi 1,5 miljardit eurot ning majandusharu annab tööd 5 protsendile kogu Eesti erasektori töötajaskonnast.
«Töötleva tööstuse ettevõtted erinevad selle poolest, et töötleval tööstusel on tellimuse ja käibe vahel tootmiseks, logistikaks ja vahel ka paigalduseks kuluv suhteliselt pikk aeg, mistõttu kriisi raskuskese jõuab kohale umbes 4–6-nädalase viivitusega, mõningates tooterühmades paari kuuse viivitusega,» seisab pöördumises.
Töötlev tööstus satub liitude sõnul tõsisematesse probleemidesse alles siis, kui esimesed ja kiiremad meetmed juba lõppevad. Tellimuste poolel näeme juba praegu drastilist kukkumist, mis jätkub vähemalt seni, kuni kehtib eriolukord Euroopas, märkisid nad.
Seetõttu esitasid puitmajatootjaid ja mööblitootjaid esindavad liidud ning Kagu-Eesti Puiduklaster valitsusele kolm ettepanekut, mis kriisi mõnevõrra leevendaksid.
Kriisihüvitis
Riik tasub 70% töötajate palgast, kui ettevõte täidab kolmest kriteeriumist kaks:
- käive on vähemalt ühel kuul meetme ajal (5-kuulise perioodi jooksul, aprill–august) koroonaviiruse tõttu kahanenud vähemalt 30%;
- tööandjal ei ole vähemalt 30%-le töötajatest kokkulepitud mahus tööd anda;
- tööandja on vähemalt 30%-l töötajatest vähendanud töötasu vähemalt 30% või alampalgani.
Kui kriteeriumid on täidetud, maksab riik ettevõtte töötajatele kuni 1000 eurot palka, tingimus on, et ettevõtja enda panus on vähemalt 150 eurot samas kuus. Peamine erinevus valitsuse pakutust on perioodi pikkus.
Töötlevas tööstuses ei kuku käive kohe, kuna tellimusi on üldjuhul 2–6 nädalat ees. Küll aga kukuvad kohe tellimuste mahud ning käibekaotuseks pöördub see enamuse praeguste meetmete (märts–mai) lõpul või napilt pärast seda. Seetõttu on tootmissektoril otstarbekas pikendada perioodi kolme kuu asemel viiele kuule ning täiendada tingimusi nii, et piisab, kui vähemalt ühel nendest kuudest on 2 tingimust täidetud, siis saab meedet kahel kuul kasutada.
Ehk kui meetmete perioodi sees on vähemalt üks kuu, kus kaks tingimust on täidetud, siis saab seda meedet 5 kuu jooksul kasutada (vajadusel erinevatel osakondadel erineval ajal), kuid iga töötaja kohta mitte rohkem kui kahel kuul.
Tootmisettevõtete osakondadel on koormuse madalpunkt väga erineval ajal. Müügiosakond ei saa praegu tööd teha (kuna ei saa piirangute tõttu kliente ka külastada), kuid tootmisel on tööd palju. Samas 2–4 kuu pärast saab müügiosakond võibolla hakata tööd tegema, kuid tootmisel ei ole siis midagi veel toota ning kontori koormus on jätkuvalt väga madal. Seetõttu on paindlikkus antud meetmes väga oluline.
Töötajate testimine
Riik peab võimaldama suurte kollektiividega tootmisettevõtetes (kus on näiteks vähemalt 30 inimest) kõikide haigusnähtudega inimeste testimist. Suurtes kollektiivides puutuvad inimesed omavahel palju kokku, mis aitab viirusel kiiresti levida ning see võib kogu tootmise halvata.
Lisaks korraldavad paljud tootmisettevõtted ise oma töötajate transporti ning isegi kui tootmises suudetakse inimeste vahel hoida distantsi, on bussis suur hulk inimesi ikka koos ning viirus levib kergesti. Testimise võimalus aitab mittenakatunud inimestel kiiresti töö juurde naasta ja majandust käigus hoida. Kui iga nakkuskahtluse korral peab inimene 2 nädalat karantiinis olema, muutub see nii töötaja kui ettevõtte jaoks koormavaks.
Eriolukorra ajal paindlikkus puhkusegraafikute muutmiseks
Lubada tööandjal eriolukorra ajal saata ühepäevase etteteatamisega inimesi korralisele puhkusele. Puhkuste kasutamine on kõige soodsam viis saata inimesi ajutiselt koju, ilma et see koormaks riiki, ettevõtteid ning majandust. See meede aitab vähendada koondamisi ja sundpuhkusi.