Arakas: kriis toob kaasa ringvõlgnevuse

Viljar Arakas.

FOTO: Tairo Lutter

Balti riikide ärikinnisvarasse investeeriva Eften Capitali juht Viljar Arakas ütles, et kõige raskemas seisus on praegu hotellid, mis seisavad tühjalt või on klientide puuduse tõttu suletud. Kõige paremini läheb väikestel kaubanduskeskustel

Postimees kirjutas eelmisel nädalal, kuidas koroonaviiruse tõttu tühjaks jäänud kaubanduskeskused, restoranid, büroopinnad avaldavad survet ärikinnisvara turule. Üürnikud tahavad müügitulu kokkukuivamise tõttu rendi pealt kokku hoida, kuid omanikel on kohustused panga ees.

Viljar Arakas ütles, et kõige raskemas seisus on praegu hotellid, mis seisavad tühjalt või on klientide puuduse tõttu suletud. Samuti on keerulises olukorras kaubanduskeskused, kus külastajate arv on drastiliselt kukkunud. «Me ei tea, kui kaua piirangud kestavad, ja tuleb arvestada, et turistide ja külastajate arv ei taastu päevapealt, seega surutis sektoris kujuneb pikaks,» ütles ta.

Arakas lisas, et kaubanduskeskuste segmendis läheb praegu kõige paremini väikestel kogukonnakeskustel, sest toidupoodide ja apteekide külastatavus on hea. «Suured kaubanduskeskused otsivad lahendust nii üürnike kui ka pankadega. Me näeme majanduses likviidsuse puuduse märke, mis toob kaasa ringvõlgnevuse. Mida aeg edasi, seda suuremaks see pall paisub,» ütles ta.

Arakas toonitas, et me kõik oleme selles probleemis koos. Paljuski sõltub ärikinnisvara omanike ja üürnike käekäik sellest, kui võimsad on objekti laenumahud. «Eftenis on laenumahud teistega võrreldes väiksed. Praegu käivad kõigil tegijatel läbirääkimised pankadega, et saada maksepuhkust, mida siis üürnikele edasi kanda,» kõneles ta.

Eften Capitali 60-liikmelisel meeskonnal pole Arakase sõnul kunagi nii kiire olnud. «Tahame olemasolevaid üürnikke säilitada, et nad oleksid olemas ka pärast kriisi. Teeme kõik, et üheskoos olukorrast välja tulla,» kinnitas Arakas.

Kinnisvarafond tegutseb kogu Baltikumi turul ja Arakase sõnul on kolmest riigist kõige raskem seis Leedu kaubanduskeskustel, sest riik sulges keskused ja jättis avatuks vaid toidupoed ja apteegid. «Seega läheb jällegi paremini väikestel keskustel,» nentis ta. Ka Eestis otsustas valitsus seda teed minna, toidupoodide ja apteekide kõrval jäävad avatuks vaid loetud kohad, näiteks pangakontorid, telekommunikatsiooniettevõtete esindused ja meditsiiniseadme laentuskohad.

Tagasi üles