Advokaat: kuidas raskel ajal võlgasid ennetada?

Ettevõtete võlad on aastaga veidi kasvanud. FOTO: Panthermedia

FOTO: PantherMedia

Advokaadibüroo Sorainen advokaat ja justiitsministeeriumi maksejõuetuse revisjoni töörühma liige Mari Karja pani ettevõtetele kirja seitse nõuannet raskel ajal võlgnevuste ennetamiseks ja juhtimiseks.

Järgmiste kuude jooksul puutuvad paljud ettevõtted kokku võlgnevuste ja likviidsusprobleemidega, mida läbimõeldult tegutsedes on võimalik leevendada. Võlgnevuste ja sealt välja kasvavate likviidsusprobleemidega on oluline tegeleda võimalikult varajases faasis. Vastasel korral võivad need süveneda ja muutuda ületamatuks, mil pankrotist tagasi pöörduda ei pruugi enam võimalik olla. 

Määrata krediidilimiit ja küsida ettemaksu

Esimese asjana kriitilise pilguga üle vaadata klientide limiidid. Enda ettevõtte likviidsuse tagamiseks oleks mõistlik määrata igale kliendile krediidilimiit, millest üle kaupu või teenuseid ei müü või müüakse ainult ettemaksu vastu. Selline süsteem aitab ära hoida suuremate võlgnevuste tekkimist ja suunab võlgnevustega tegelema võimalikult varajaseks faasis.

Käenduse ja garantii kasutamine kohustuste tagamisel

Olukorras, kus krediidilimiiti või ettemaksu pole võimalik kasutada, võiks abiks olla ostja juhatuse liikme või osaniku käendus. Samuti võiks võimalusel kaaluda emaettevõttelt garantii võtmist. Sellisel juhul on võimaliku võlgnevuse tekkides kohustuse täitmine paremini tagatud ja ka käenduse või garantii andjal endal on suurem huvi tekkinud probleemi lahendamise vastu. Käenduse või garantiiga tagatud kohustust täidetakse praktikas enne tagamata kohustuste täitmist.

Arveldada sagedamini

Mõelda võiks arveldamisele sagedamini kui standardne kuu. Sellisel juhul maksehäire ilmneb varem ja väiksema summa juures.

Notariaalse maksegraafiku kasutamine

Juhul kui võlgnevused on juba tekkinud, siis tuleks võlgnikuga suhelda ja välja selgitada, mida võlgnik teeb enda makseraskuste ületamiseks ning mis on üldine suhtumine võlgnevuste tasumisse. Kui võlgnik tegeleb aktiivselt makseraskuste ületamise võimaluste otsimisega, siis võiks võlausaldaja talle omalt poolt vastu tulla ja võimaldada võlgnevust tasuda pikemajalise notariaalse maksegraafiku alusel, mis sisaldab kokkulepet sundtäitmisele allutamise kohta. Sellisel juhul on notariaalne maksegraafik sundtäitmisele allutamise kokkuleppega võrdväärne täitedokumendiga ja seda saab kohtutäiturile täitmiseks anda maksegraafiku rikkumise korral ilma kohtumenetlust läbimata.

Võlausaldaja peab enda raha küll pikemaajalise maksegraafiku puhul kauem ootama, aga kui võlgnik seda graafikut ei täida, saab võlausaldaja otse kohtutäituri poole pöörduda võlgnevuse sissenõudmiseks. Samas kui tegemist on võlgnikuga, kes soovib enda ettevõtet päästa, siis pikemaajaline maksegraafik annab võlgnikule aega juurde makseraskuste ületamiseks.

Pandiõiguste kasutamine maksetähtaegade pikendamisel

Sarnaselt notariaalse maksegraafikuga on võimalik pandiõiguseid kasutada võlgnevuste tagamisel. Näiteks maksetähtaegade pikendamine siduda hüpoteegi seadmisega võlgniku kinnisvarale või kommertspandi seadmisega võlgniku ettevõttele. Juhul kui võlgnikul on tütarettevõte või muu temaga seotud ettevõte, siis võiks kaaluda aktsia-või osapandi kasutamist. Meeles tasub pidada, et üürileandjal on seadusest tulenev õigus kasutada üürileandja pandiõigust.

Võlgniku äriühingu osaluse tingimuslik omandamine

Teatud juhtudel tasub kaaluda kohustuse täitmise (sh juba tekkinud võlgnevuse) tagamiseks võlgniku äriühingu osaluse tingimuslikku omandamist. See tähendab seda, et juhul kui võlgnik kohustust kokku lepitud ajaks ei täida, siis võlausaldaja omandab võlgniku äriühingu osaluse varasemalt kokku lepitud tingimustel. Selline kokkulepe on vaja sõlmida notariaalselt ja nii võlgnik kui ka võlausaldaja peavad selle allkirjastama. Ühtegi märget avalikesse registritesse sellise kokkuleppe sõlmimise kohta ei tule.

Juhul kui kohustus on jäetud täitmata võlausaldaja ees, tekib võlausaldajal võlgniku äriühingu osaluse omandamise õigus. Samas tuleb silmas pidada, et sellel on mõtet ainult siis, kui võlgniku äriühingut ei ähvarda pankrot ja võlgniku äriühingu osalusel on mingi väärtus, st omandamine on majanduslikult otstarbekas. 

Nõudekirja saatmine võlgnikule koos pankrotihoiatusega

Juhul kui võlgnikuga kontakti pole võimalik saada või võlgnik keeldub koostööst, siis võiks kaaluda võlgnikule nõudekirja saatmist koos pankrotihoiatusega. Nõudekirjas tuleks lahti selgitada võlgnevuse tekkimise asjaolud ja anda 10 päevaline tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Juhul kui võlgnevus on sissenõutav olnud üle 30 päeva, siis oleks mõistlik nõudekirjas ära mainida, et tegemist on ühtlasi pankrotihoiatusega. Reeglina pärast pankrotihoiatuse saamist võlgnikud aktiveeruvad ja asuvad läbirääkimisi pidama lahenduste leidmiseks.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles