Ungari: kas Orbán ehmus ärkvele?

Ungari forint

FOTO: SCANPIX

Ungari on tõmmanud investorite närvid pingule kui pillikeeled, valitsuse majanduspoliitika ei taha rahaasjade reaalsusega kuidagi kokku klappida.

Teisipäeval käis forint euro suhtes ära rekordmadaluses, üks ühisraha oli väärt 324 Ungari oma. Riigivõlakirjade tootlused kerkisid kriitilistesse kõrgustesse. 1-aastaste võlakirjade vahetuse oksjonil tuli valitsusel maksta 9,96-protsendilisi tootlusi, 10-aastaste võlakirjade tootlused tõusid 11,34 protsendi tasemele.

Sellest piisas, et sundida tegudele peaminister Viktor Orbán, kes hakkas tagurdama välja väitest, et Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) ja Euroopa Liidu abi Ungari ei vaja.

Kiiruga korraldatud pressikonverentsil tõotas Ungari ülemläbirääkija Tamas Fellegi taotleda kiiret kokkulepet rahvusvaheliste laenuandjatega, kinnitades, et valitsus tahab lüüa käed «niipea kui võimalik».

Fellegi selgitas, et Ungari on valmis kirjutama alla ennetava krediidiliini lepingule IMFiga. Välisminister János Martonyi ütles samal ajal Financial Timesile antud intervjuus: «Me oleme valmis arutama kõike, mida iganes. Meie poolt eeltingimusi ei ole.»

Budapesti turud rahunesid teate peale teatud määral.

Samas pole Ungari maadlusmatš turgudega läbi, Orbán võitis lihtsalt veidi hingetõmbeaega.
Ungari valuuta on alates läinud suvest langenud ligikaudu 20 protsenti, valitsuse ja eraisikute kohal kõrguvad välisvaluutas võetud laenude mäed, finantskriisi oht on akuutne.

Société Générale’i strateeg Benoit Anne ütleb: «Tärkavate turgude universumis on Ungari hetkel kõige haavatavam riik.»

RBSi tärkavate turgude vanemanalüütik Timothy Ash kirjutas klientidele nii: «Asi lõpeb sellega, et Ungari sõlmib lõpuks tänavu uue lepingu IMFiga. Küsimus on vaid selles, kas see juhtub enne või pärast veelgi vägevamat rappumist.»

IMFi abi vältida tõotanud Orbán ei tagane kindlasti kergelt. Tema võimupartei Fidesz naudib parlamendis kahe-kolmandikulist enamust ning on killustatud opositsioonist mäekõrguselt populaarsem.

Numbrid on aga tema vastu: riigivõlg on 82 protsenti SKTst, eraviisiline ja riiklik välisvõlg kokku 140 protsenti, laenukulud on euroala kriisiriikide tasemel.

Valitsuse hinnangul on tänavused laenuvajadused 15 miljardit eurot, sealhulgas 2 miljardit eurot eelarvepuudujäägi katteks. Pankurite andmetel on (riiki ja erasektori) välislaenuvajadus ligikaudu 42 miljardit eurot. Enamikku summast vajavad pangad.

Keskpangal on päris head varud: 33,6 miljardit eurot. Kuid nad ei taha selle rahaga valitsuse majanduslikke eksimusi kinni maksta.

Nomura strateeg Peter Attard Montalto on rehkendanud, et Ungari välisfinantseeringutes on tänavu umbes 5 miljardi eurone auk, mis IMF-ELi abiga täis tuleks toppida.

Seda poleks Ungari jaoks palju, aga efekt võiks olla dramaatiline. Kui abi saaks paika, oleksid erainvestorid varmamad laenu andma, tootlused tuleksid alla, forint kosuks, Budapest lõikaks kõvasti kasu.

Ilma abita võivad investorid aga sattuda paanikasse.

Naabreid pole Ungari hädad veel eriliselt muserdanud. Erinevalt 2009. aasta Kesk- ja Ida-Euroopa kriisist oskavad investorid nüüd sealsete riikide riskidel paremini vahet teha.

Kuid olukorras, kus globaalturge tumendab eurokriisi vari, on nakkusoht jätkuvalt suur – millest annab tunnistust ka krediidikindlustuse kallinemine. Nagu ütleb Anne Société Générale’ist: «Pärast pühi on tärkavate turgude nakatumise oht taas dramaatiliselt päevakorras.»

Copyright The Financial Times Limited 2012.

Tagasi üles
Back