Hüvitisest ilma jäänud teenindussektorile visati õlekõrs

töötasu

FOTO: Arvo Meeks/Valgamaalane

Teenindussektori ettevõtted, kes on sõlminud töötajatega käsunduslepingud ja jääksid seetõttu raskustesse sattunud ettevõtete töötasu hüvitisest ilma, said töötukassa nõukogult soovituse – vaadake üle, kas lepingud on ikka õiges vormis.

Postimees kirjutas eile, kuidas teenindussektoris laialt levinud käsunduslepingute kasutamine tähendab, et paljud firmad ei saa riigi kehtestatud töötasuhüvitist, mis on mõeldud koroonaviiruse leviku tõttu raskustesse sattunud ettevõtetele. Hüvitise näol kompenseerib töötukassa 70 protsenti töötaja töötasust, et vältida koondamisi.

Koos turismisektoriga on teenindus praeguses kriisis suurim kannataja, kuid paljud valdkonna ettevõtted peavad toetusrahast suu puhtaks pühkima, sest üheks toetuse tingimuseks on töölepingu olemasolu.

Hotellide ja restoranide liidu tegevjuht Maarika Liivamägi ütles, et teenindussektoris on käsunduslepingute kasutamine väga levinud, sest kõrghooajal palgatakse töötajaid lühiajaliselt juurde ning paljud teenindajad soovivad paindlikku töötamisvormi, et töötada mitmes kohas korraga. Liivamäe sõnul ei ole aus, et käsunduslepingu alusel töötavate teenindajate palka ei hüvitata, sest nende töötajate pealt makstakse samamoodi töötuskindlustusmakseid.

Eile kohtus töötukassa nõukogu, kus otsustati käsunduslepingutele hüvitist praegu veel mitte laiendada, kuid pakuti välja võimalik õlekõrs. Nõukogu liige ja Ametiühingute keskliidu juht Peep Peterson ütles, et nõukogu arutas kogu situatsiooni – milline abi on käsunduslepingute ja töölevõtulepingutega inimestele praegu tagatud ja millised on võimalused pakkuda kiirelt lisameetmeid.

«Me ei välista, et tuleme selle teema juurde tagasi, aga selge on see, et täna saavad käsunduslepingu ja töövõtulepingu omanikud töö kaotuse korral töötutoetust või töötuskindlustushüvitist. See kindlasti aitab. Samal ajal kutsume üles tööandjaid vaatama, ega nad ei ole ekslikult töötajaid käsunduslepingu alla märkinud,» ütles Peterson. 

Ta selgitas, et kui töötaja töö sisu vastab tegelikult töölepingu tingimustele ning ettevõte on ekslikult käsunduslepingu vormistanud, siis on võimalik see kolm kuud tagasiulatuvalt ära muuta. «Kui leitakse, et lepingu vormistamisel on eksitud, siis on võimalik teha registris vastas õiendus ja sellisel juhul on need töötajad, keda tahetakse hoida, aga kelle sissetulekud ja töökoormus on langenud, tööl töölepingu alusel. Väidetavalt on see korrektuur juba ettevõtetes käima läinud,» ütles Peterson.

Peterson lisas, et kui rakendada sarnast 70-protsendi töötasu hüvitamise skeemi käsunduslepingule, siis võtaks selle väljatöötamine rohkelt aega, aga kui selgub, et praegune lahendus ei ole piisav, siis saab töötukassa selle uuesti arutellu võtta. «Pigem meile tundub, et see, mida me täna ütleme – tehke lepingud korda ja vaadake, kas see peaks ikka olema käsundusleping või on see tööleping, on hea variant. Kutsume üles tööturgu korrastama ja see suurendab ka töötajate turvatunnet,» ütles ta. 

Seega kui ettevõte vormistab seni käsunduslepingu alusel töötava inimese lepingu tagasiulatuvalt töölepinguks, kvalifitseeruks ta muude tingimuste täitmise korral töötasu hüvitisele. 

Töötasuhüvitis

Töötukassa toetusmeetme järgi hüvitatakse ettevõtetele, kelle käive ja tulu on järsult vähenenud ning kelle töötajatele ei ole tööd anda, märtsist maini kahe kuu ulatuses 70 protsenti töötajate brutosissetulekust.

Hüvitise saamiseks peab ettevõte täitma kolmest tingimusest kaht:

1. Käive on eelmise aasta sama ajaga võrreldes langenud vähemalt 30 protsenti.

2. Tööd ei ole anda vähemalt 30 protsendile töötajatest.

3. Töötajate palka on langetatud vähemalt 30 protsenti.

Töötukassa hüvitab 70 protsenti eelmise 12 kuu keskmisest brutopalgast, aga mitte rohkem kui 1000 eurot. Tööandjal on omakorda kohustus maksta töötajale lisaks vähemalt 150 eurot. Töötajad peavad olema tööl töölepinguga.

Meede kehtib tagasiulatuvalt alates 1. märtsist kuni 31. maini, ent kompensatsiooni saab taotleda kuni kahe kuu töötasu ulatuses tööandja valitud aja eest selle kolme kuu sees. Seega on hõlmatud ka need töötajad, kes alates 1. märtsist on saanud koondamisteate. Töötukassa sõnul tulevad esimesed hüvitisemaksed hiljemalt 15. aprilliks.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles