Valitsuse roheline tuli: Eesti Energia ehitab uue hirmkalli õlitehase
Rohelised tegid plaani maatasa!

Eesti Energia juht Hando Sutter.

FOTO: Eero Vabamägi

Valitsus otsustas anda Eesti Energiale 125 miljonit eurot, et riiklik energiafirma saaks ehitada uue, pea 300 miljonit eurot maksva põlevkiviõlitehase. 

«Uue põlevkivi õlitehase rajamine on pikaajaline ja strateegiline investeering, millega me soovime väärindada Eesti olulisimat maavara, luua uusi töökohti ja säästa senisest rohkem looduskeskkonda,» ütles peaminister Jüri Ratas. 

Õlitehase rajamisel leiab rakendust ligi 1000 töötajat ehitus- ja tehnoloogiaettevõtetest, seal hulgas kuni 700 kohalikku inimest saab tööd ehituse ajal. Sellele lisanduvad kaudsed ehitusaegsed töökohad teenindussektoris. Ekspertide hinnangul võib kuni pool uue õlitehase ehitusmaksumusest jääda Eestisse. Pärast käivitamist loob õlitehas kokku ligikaudu 500 otsest ja kaudset töökohta.

Rahandusminister Martin Helme rõhutas, et omanik ootab Eesti Energialt jätkuvalt põlevkivi efektiivsema ja puhtama kasutamise arendamist ning õlitootmine on selle hea näide. Tema sõnul on õlitehas kooskõlas kõigi riigi kliimapoliitika ja energiamajanduse arengukavadega. «Praeguses majandusolukorras on tähtis teha suuri infrastruktuuri investeeringuid, seda enam, et on põhjust arvata, et lähitulevikus muutub ehitamine pigem odavamaks,» ütles Helme. 

Paralleelselt uue õlitehase ehitusega sulgeb Eesti Energia lõplikult mitu vanemat elektri tootmiseks kasutatud energiaplokki. «Seetõttu Eesti põlevkivitööstuse CO2 emissioonid ja põlevkivi kasutus ei suurene, vaid vähenevad,» lausus Helme.

Miks peab riik aga õlitehase ehitamist toetama? Helme sõnul on omanikupoolne kapitali sissemakse vajalik käivitamaks investeeringuid Enefiti uue õlitehase ehitamiseks ja Eesti Energia optimaalse kapitalistruktuuri ning investeerimisjärgu krediidireitingu säilitamiseks.

Sutter: oleme Euroopas ainulaadsed

Uus õlitehas valmib 2024. aastal ja selle täisvõimsus plaanitakse saavutada aasta hiljem. Investeeringu maksumuseks on planeeritud 286 miljonit eurot. Tehase projekteeritud tootmismaht on 268 000 tonni vedelkütuseid aastas. 

Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter ütles, et Euroopa Liit on sügavas energiadefitsiidis ning eriti suur on Euroopas puudujääk just vedelkütuste osas, millest 90 protsenti imporditakse. «Eesti on Euroopas üks väheseid riike, kel on võimekus vedelkütuseid ise toota ning leian, et see on suur väärtus. Seejuures kasutame tehnoloogiat, mille vastu tuntakse huvi globaalselt ja seda teadmist oleme hiljuti ka eksportinud,» rääkis juht. 

Uue tehase toel kasvab Eesti Energia aastane õlitoodang üle 700 000 tonnini. Arvestades 2019. aasta keskmist vedelkütuste müügihinda, siis tähendab sellise koguse müük ligi 250 miljoni euro suurust müügitulu. Ta lisas, et Enefiti tehnoloogia võimaldab põlevkiviõli tootmise käigus ümber töödelda ka vanarehve ja potentsiaalselt ka jäätmeplasti, andes nii ringmajanduse põhimõtetel võimaluse keskkonnaprobleemide lahendamiseks.

Sutter prognoosib, et kuna globaalne nõudlus naftatoodete järgi suure tõenäosusega kasvab, siis jääb põlevkivist õlitootmine konkurentsivõimeliseks veel lähema paarikümne aasta jooksul ning on mõistlik toota kvaliteetseid ning vähese väävlisisaldusega vedelkütuseid, milleks Eestis kohapeal kompetents olemas on. 

Rohelised: täiesti vastutustundetu!

Eestimaa Looduse Fondi, Eesti Rohelise Liikumise ning Keskkonnaõiguse Keskuse hinnangul on valitsuse otsus Eesti tuleviku suhtes vastutustundetu.

Eestimaa Looduse Fondi kliimaekspert Piret Väinsalu ütles, et praegu ei ole paslik teha üliriskantseid investeeringuid suure kliimamõjuga valdkonda, mille majanduslik perspektiivikus on pandeemiast tulenevalt, ent ka üldisemas plaanis küsitav. 

«Sellele rahale on praeguses kriisiolukorras võimalik oluliselt paremat kasutust leida – kas tervishoiuvaldkonnas või toetades pikaajaliselt toimivaid majanduslahendusi. Täna õlitehasega põlevkivisektori töötajatele turvatunnet pakkuda on sama, kui proovida hotellinduses tööta jäänutele ehitada uut hotelli,» rääkis kliimaekspert. 

Tema sõnul on otsus tehtud vananenud riiklike strateegiadokumentide põhjal, mis tuleb muutunud kliimapoliitka valguses ümber teha. Eesti ja teised Euroopa Liidu liikmesriigid on võtnud kliimakriisi pidurdamiseks eesmärgi saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050. «Eesti on praegu olukorras, kus me ei suuda täita isegi 2030. a võetud kliimaeesmärke,» toonitas ta, lisades, et õlitehas ei ole kliimamuutuse pidurdamiseks sobiv lahendus, sest pikendab meie sõltuvust fossiilkütustest ning Eestis tekivad endiselt keskkonnakahjud ja süsinikuheide.

Ta lisas, et Eestit ootab koroonaviiruse mõju tõttu ees majanduslangus ning vähenevad maksulaekumised hakkavad edaspidi piirama avaliku sektori võimekust. «Piiratud võimaluste oludes tuleb riigil teha tarku, tulevikku suunatud valikuid. Iseäranis oluline on, et need valikud oleksid ka keskkonnasõbralikud, sest pandeemia seljatamise järel on inimkonnal jätkuvalt tarvis tegeleda elurikkuse kao ja kliimamuutuse küsimustega,» ütles Väinsalu.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles