Nipid: jaga kodunetti nii, et kõigile jaguks

Sellel Milwaukee loomaaias tehtud fotol suhtlevad videopildi vahendusel orangutanid MJ (vasakul) ja Mahal (keskel). Eks nemadki on isolatsioonis. Tahvelarvutit hoiab loomaaia vabatahtlik abiline Scott Engel (paremal).

FOTO: MIRA OBERMAN/AFP

Isolatsioonis kasutavad kõik pereliikmed netiühendust: kes töötegemiseks, kes õpitööks, kes meelelahutuseks ja pole ime, kui intensiivse tarbimise korral koduvõrk kooma tõmmatakse.

Kuidas jagada koduvõrku nii, et kõik oma asjad aetud saaksid?

Kui tundub, et kiirus pole just see, mis ta teie arvates võiks olla, tehke kiirustest ja võrrelge saadud tulemust sellega, mida teie teenusepakkuja väidab selle olevat. Üks ühenduskiiruse (seda mõõdetakse megabitte sekundi kohta ehk Mbit/s) mõõtmiseks on sobiv koht näiteks speedtest.net. Tehke mitu mõõtmist ning arvestage nende keskmist.

Viige need mõõtmised läbi nii võrgukaabliga ruuteriga ühendatud arvuti taga (või isegi veebilehitsejaga varustatud nutiteleriga) ning WiFiühendusega seadmetega põhilistes kasutuskohtades.  Kui kaabliga ruuteri taga olev seade saab oluliselt madalama netikiiruse, kui teie teenuses kirjas, siis helistage nende klienditeenindusse ja nõudke aru, milles asi.

Koduse intensiivse tarbimise ajal isolatsioonis tasub kaaluda, kas poleks mõtet kiirema paketi peale kolida. Näiteks Telia pakub praegu, et kodukasutajad saavad oma praeguse paketi hinnaga proovida kuu aega kiiremat ühendust (kui olemasolev võrk seda lubab).

Kui üle kaabli ja üle WiFi mõõdetud kiirused oluliselt erinevad, st traadita on aeglasem, on süüdlane kodune WiFivõrk. Vaadake, et teie ruute ei oleks kuhugi kappi ära peidetud või näiteks teleri taha varjunud. Kõik seinad, aga eriti kivi- või raudbetoonsinad neelavad samuti edukalt raadiolaineid.

Uuemad ruuterid edastavad signaali 5GHz ja 2,4GHz sagedusel. Esimene on kiirem, aga selle levi halvem, teine aga levib pikema maa taha. Kui mõni seade maja või korteri kaugemas nurgas kipub WiFist välja kukkuma, on kaval see lukustada 2,4GHz sagedusele. Kui WiFi-kiirus pole ikkagi see, mis peaks, tehke ruuterile alglaadimine. Tõmmake selle saba vooluvõrgust välja, oodake minutige ja ühendage taas.

Kui ruuteril on välised antennid, tasub proovida nendega mängimist, näiteks üks horisontaalseks, teine vertikaalseks keerata. 25-30 euro eest saab hankida lihtsa WiFi leviala laiendaja, elektroonikapoe veebipoest võib otsida nt «WiFi range externder». See ühendub tavalisse seinakontakti ja tuleks paigutada sinna, kus ruuteri WiFisignaal veel piisavalt tugev. Aga olulised ja missioonikriitilised masinad tuleks ikkagi võimaluse korral ruuteri külge ühendada võrgukaabliga.

Kõige näljasem on andmeside ribalaiuse järele videopilt. Ilus 4K video kuskilt voogedastusest nõuab ca 25Mbp/s ja sööb tunni ajaga 7 GB andmemahtu. Teised teenused, näiteks heliedastus (Spotify jms) on märksa tagasihoidlikumate nõuetega ning üldise andmevahetuse kõrval peaaegu märkamatud. Nii et kui teie videokoosolek Skype’i või mõne muu teenuse kaudu hakib, siis uurige, ega keegi läbi teie koduvõrgu parasjagu massiivset videot ei sikuta.

Kui pilt ikkagi hakib, siis keerake oma videopildi nõuded madalamaks, FullHD (1080) asemel 720 või isegi 640. Paljud teenused oskavad seda ka dünaamiliselt teha, kui tunnevad, et ribalaiusest ei jätku, vähendavad kvaliteeti. Kui see ka ei aita, lõpetage videokonverents sootuks ja ajage läbi häälkõnega. Info saab ikka edastatud, aga tõkkamiseta. Ja lõpuks võib viga olla ka teenusepakkuja enda serverites: lõpuks kasutab praegu kogu maailm selliseid töövahendeid.

Eriti kriitilises olukorras, kui midagi on kiiresti ja kindalasti vaja kohe korda saada, aga võrk on umbes, tehke oma telefoniga selle jaoks WiFi hotspot.

Veel üks võimalus on see, et kuskil sööb keegi salaja netti ja kõik on selle unustanud. Uuri oma pereliikmete käest, ega keegi ei kasuta mõnda failivahetusprogrammi (nn torrentit). Mõistagi kasutatakse neid ainult täiesti legaalsete Linuxi distributsioonide allalaadimiseks ja jagamiseks (J), aga seda võiks siis teha öötundidel, kui teised kasutajad olulisemaid asju ei tee. Ka populaarsed videovaatamisrakendused, näiteks Popcorn Time, Stremio jt istuvad torrentiliikluse peal, seega lisaks kaheldavale legaalsusele mõjutab nende kasutamine kogu majapidamise kiirust.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles