Eesti Pank langetab pankade riskipuhvri nullini

BNS
Copy
Eesti Panga hoone.
Eesti Panga hoone. Foto: Peeter Langovits.

Eesti Pank viib kommertspankadele kehtiva süsteemse riski puhvri 1 protsendi tasemelt 0 protsendile.

Selle sammuga vabaneb pankade jaoks 110 miljonit eurot, mida pangad saavad kasutada võimalike laenukahjumite katmiseks ja uute laenude väljastamiseks, teatas Eesti Pank.

«Oleme pankadelt nõudnud headel aegadel puhvrite kogumist ja nüüd on õige aeg need kasutusele võtta, et pangad saaksid paindlikumalt vastu seista kriisi mõjudele,» ütles keskpanga asepresident Maive Rute.

Rute lisas, et kriisiolukorras pole pankadel mõistlik kasumi arvelt dividende välja võtta, kuna see kahjustab pankade võimet tulla toime laenukahjumitega. «Kiidan siinkohal finantsinspektsiooni, kes on pankadega aktiivselt tõstatanud dividendide küsimuse,» lausus Rute.

Süsteemse riski puhvri vähendamine nulltasemele jõustub eeldatavasti 1. maist; süsteemse riski puhvri nõue on pankadele kehtinud 2014. aastast.

Eesti Pank on vastutsüklilise kapitalipuhvri nõude hoidnud siiani nulltasemel ning ei pea selle tõstmist järgmise 12 kuu jooksul tõenäoliseks.

Eestis tegutsevale neljale suuremale pangale Swedbank, SEB, Luminor ja LHV kehtib lisaks täiendav nõue – süsteemselt olulise panga puhvrinõue – ja selle jätab Eesti Pank kehtima. Eesti pankadel on võimalik kõiki kogutud kapitalipuhvreid vajadusel kasutada laenukahjumite katmiseks.

Eesti pankadel oli eelmise aasta lõpu seisuga kokku 4,5 miljardi euro väärtuses omakapitali. Kuigi kapitali tase pangati erineb, on Eesti pangandussektori kapitaliseerituse tase teiste riikidega võrreldes kõrge.

Pankadele on kapitalinõuded kehtestatud kolmel tasandil. Esiteks kehtivad seadusest lähtuvad nõuded, mille alusel peavad pangad hoidma vähemalt 1,8 miljardi euro suurust omakapitali. Teine tasand on keskpanga poolt nõutud täiendavad puhvrid väärtuses umbes 420 miljonit eurot.

Kui süsteemse riski puhver langeb alates maist nulltasemele, jääb keskpanga poolt pankadelt nõutava kapitalipuhvri tase veidi üle 300 miljoni euro. Kolmas tasand on finantsinspektsiooni ja Euroopa Keskpanga poolt pankadele kehtestatud individuaalsed kapitalinõuded.

Eesti suuremate pankade üle teeb järelevalvet Euroopa Keskpank, kes lubas eelmisel nädalal kõigil enda järelevalve all olevatel pankadel kasutada kõiki kapitalipuhvreid täies ulatuses. Kapitalipuhvrite kasutamise korral ei pea pangad kartma järelevalve negatiivseid hinnanguid.

Kui panga kapitalitase langeb paika pandud kapitalipuhvrite tasemest allapoole, rakendab Euroopa Keskpank kapitali taastamise plaanide esitamisele ja nende hindamisele paindlikku lähenemist.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles