Sisuturundus

Kuidas investeerida ja seda veel ajal, mil räägime koroonaviiruse mõjust majandusele?

FOTO: Shutterstock

Kuidas ja kuhu raha investeerida, et tulevikus rohkem teenida? Need küsimused võivad algaja investori jaoks olla küllaltki keerulised küsimused. Seda eriti olukorras, kus koroonaviirus tekitab paanikat ja võib potentsiaalselt kaasa tuua majanduslanguse ja uue finantskriisi. Kellele investeerimine üldse mõeldud on ja kuhu on täna võimalik raha paigutada? Alljärgnevalt oleme välja toonud peamised punktid, millele tasuks mõelda, kui plaanid algajana investeerima hakata.

Mida investeerimine annab?

Lihtne vastus oleks, et investeerimine annab võimaluse oma vara väärtust kasvatada. Pikaajaliste ja edukate investeerimisotsustega võib kaasneda vara väärtuse märkisväärne kasv. Raha säästa on alati hea mõte, kuid investeerimine annab võimaluse oma olemasolevad säästud kasvama panna. Näiteks on võimalik investoril oma raha paigutada väärtpaberitesse, kinnisvarasse, võlakirjadesse, toormetesse, ettevõtlusesse, ühisrahastusse ja teistesse finantsinstrumentidesse ja finantsskeemidesse. Aja jooksul eksisteerib võimalus, et investeeringu väärtus kasvab. Investori peamine eesmärk ongi oma algset investeeringut ajas kasvatada. Muidugi tuleb arvestada ka negatiivse stsenaariumiga. Mitte ükski investeerimisotsus ei taga garanteeritud tootlikkust. Enne investeerima asumist peaks leppima tõsiasjaga, et ebapiisava riskijuhtimise, halbade kokkusattumuste ja muude negatiivsete sündmuste korral eksisteerib võimalus osa või kogu oma algselt investeeritud vahenditest kaotada.

Kes võiks investeerida?

Investeerida võib igaüks. Levinud on arusaam, et investeerima asumiseks peab omama suuri rahasummasid. Tegelikult piisab alustamiseks sajast või isegi kümnest eurot. Algaja investor võiks alustada väikeste summadega ning valdkonda samm-sammult tundma õppida. Nii on võimalik üleliigseid riske võtmata aru saada, kuidas valitud finantsinstrument toimib. Samal ajal peaks end jooksvalt ja pidevalt asjakohaste teadmistega täiendama. Kui kindlustunne, teadmised ja kogemus kasvavad, on alati võimalus oma kapitali suurendada. Investeerida tuleks vaid vahenditega, mille kaotamist investor endale lubada saab. Nii väldib investor võimalike kaotustega seotud täiendavaid riske ning üleliigset emotsionaalset survet. Hirm on tugev emotsioon ning see võib kaasa tuua algsest investeerimisplaanist kõrvalekaldeid ning valesid otsuseid.

Milliseid investeerimisvahendeid täna pakutakse?

Oma raha saab paigutada näiteks aktsiatesse, võlakirjadesse, tooreinetesse või krüptovaluutadesse. Raha paigutamiseks on tegelikult tuhandeid erinevaid finantstooteid. Eri investeerimisvõimalustel on erinevad riskid, oodatav tulusus ning finantskeerukus. Näiteks kauplemine valuutade ja CFD-dega (hinnavahelepingutega) on spekulatiivse iseloomuga ning nendega võib kaasneda suur kaotuse risk. See tähendab, et selline finantsinstrument ei pruugi sobida kõikidele investoritele. Kui oled investeerimismaailmas algaja, siis on mõistlik võtta aega erinevate investeerimisvõimalustega tutvumiseks ja leida oma võimalustele ja riskitaluvusele sobivaim variant.

Mis vahe on kauplemisel ja investeerimisel?

Kaupleja eesmärk on spekuleerida vara liikumise suuna üle ja sellistelt liikumistelt kasu teenida. Kaupleja hoiab tavaliselt oma positsioone avatuna mõnest sekundist mõne kuuni. Kaupleja jaoks võib täpne ajastus olla äärmiselt oluline ning sageli kasutakse finantsvõimendust. Tehingute sagedus on suurem kui investoritel ning turul kasutatakse sõltuvalt olukorrast nii pikkasid (ost) positsioone kui lühikesi (müük) positsioone. Investor hoiab oma positsioone mõnest kuust aastate või aastakümneteni. Tehingu sagedus võrreldes kauplejaga on madalam. Enamasti kasutatakse vaid pikkasid positsioone ning finantsvõimendust kasutakse harva või väga limiteeritud mahus. Investori peamine eesmärk on ajas oma vara kasvatamine.

Millal investeerida ja millest alustada?

Kindlasti tasub enda jaoks selgeks mõelda, millise summaga investeerida ning kas plaan on teha seda ise või kasutada professionaalide teenuseid (keegi, kes teeb investeeringuid teie eest). Samuti tasub enne investeerimist selgeks mõelda, millist tulustust oma investeeringult oodatakse ja kui realistlik selle saavutamine on. Samuti on oluline teada, kuidas planeeritakse oma riske hajutada ning millistes punktides võetakse ära kasum või pannakse punkt kahjumile. Mitte ükski investeerimismeetod ei ole riskivaba. Täna on võimalik osade teenusepakkujate juures avada demokonto. Demokonto võimaldab enne reaalsete vahenditega turgudele sisenemist harjutada nii kauplemist kui ka investeerimist virtuaalse rahaga. See annab võimaluse katsetada oma strateegiaid või oskusi keskkonnas, kus otsused ei too kaasa reaalset kasumit ega kahjumit.

Kuidas mõjutab koroonaviirus investeerimist?

Palju on räägitud koroonaviiruse mõjust majandusele. Viiruse kiire levik on üks põhjustest, mis on aktsiaturud kogu maailmas kukkuma pannud. Paljusid investoreid on vaevanud hirm, segadus ja teadmatus ning see on neid turult lahkuma sundinud. Kui pakkumine on suurem kui nõudlus, hakkavad instrumentide hinnad odavnema. Kui pakkumine suureneb väga suures mahus, aga nõudlus jääb samaks, siis võivad hinnad kiirelt kukkuda. Koroonaviirus võib potentsiaalselt kaasa tuua majanduslanguse eri riikides ning mitte keegi ei suuda näha selle täielikku mõju ja kestvust. Selline teadmatus süstib investoritesse pessimismi ning osa investoritest ootab selgemaid aegu. Teisest küljest ei ole mitte ükski negatiivne sündmus turul kestnud igavesti. Turul on endiselt investoreid, kes otsivaid praegu soodsaid sisenemispunkte aktsiate ostmiseks. Seejärel jäävad nad ootama nõudluse kasvu turul ning kui hinnad kunagi tõesti tõusevad, müüvad nad oma väärtpaberid (või muud instrumendid) kasumiga maha.

Kuhu investeerida? Kas praegu üldse investeerida?

Viimased nädalad on näidanud, et koroonaviirus on avaldanud selget negatiivset mõju aktsiaturgudele. Aktsiaturud on võrreldes aasta algusega tunduvalt kukkunud ning tuleviku osas on palju teadmatust ja segadust. See paneb paljusid investoreid mõtlema, et ilmselt ei ole hetkel kõige sobivam aeg investeerimiseks. Aktsiaturul valitseb paanika, kuid samas on mitmed populaarsed ettevõtted omajagu oma hinnast kaotanud ja tunduvad eelnevat hinnataset arvestades soodsad. Näiteks Apple, Netflix, Facebook ja Microsoft on võrreldes jaanuariga oma hinnas kaotanud ja seega odavamaks muutunud.  On ka teistsuguseid näited. Näiteks Zoom Video Communications on aasta algusega võrreldes kallinenud ja selliseid ettevõtteid on käesoleval hetkel turul vähe. Millest see tuleneda võib? Kas olukord, kus üha rohkem inimesi on sunnitud töötama kodust võib muuta ettevõtte teenuste kasutamise populaarsemaks ja seega on üha rohkem investoreid, kes näevad seda praegu hea investeeringuna?

Kes ei taha aktsiad osta või neisse otseselt investeerida, võib proovida kaubelda sellise tuletusinstrumendiga nagu CFD (hinnavaheleping). Aktsia CFD kopeerib aktsia (alusvara) hinda kuid tehingusse minnes ei osta ega müü kaupleja reaalset aktsiat. CFD võimaldab spekuleerida, kas aktsia hind tõuseb või langeb. Sisuliselt omatakse lepingut maakleriga, kes tagab hiljem erinevuse lepingu alguses kehtiva hinna ja lepingu lõpus kehtiva hinna vahel. Samuti kaasneb aktsia CFD-dega kaubeldes enamasti finantsvõimendus, mis annab võimaluse turul tegutseda väiksema kapitaliga. Nagu eelnevalt kirjutasime, siis kauplemine hinnavahelepingutega on spekulatiivse iseloomuga ning nendega võib kaasneda suur kaotuse risk ja seega ei sobi nad oma olemuselt kõigile.

Hinnavahelepingud on keerukad instrumendid, millega võimendusest tulenevalt kaasneb kiire kahjumi risk. 67% jaeinvestorite kontodest jääb selle teenusepakkuja juures hinnavahelepingutega kauplemisel kahjumisse. Palume teil kaaluda, kas hinnavahelepingute toimimine on teile arusaadav ja kas te olete valmis võtma riski, et suure tõenäosusega jääte te kahjumisse.

Tagasi üles