Kaitsetöösturid: kulutused riigikaitsele ei tohiks langeda isegi kriisi ajal

Eleringi juht Taavi Veskimägi ütles, et järgmiste aastate esmaseks prioriteediks on Balti riikide sünkroniseerimine Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga. Foto: Mihkel Maripuu

Välismaal löögi alla sattunud Eesti kaitsetööstuse ettevõtted tahavad, et valitsus ei vähendaks isegi majanduslanguse ajal kulutusi riigikaitsele ja eelistaks igal võimalusel riigihangetes kodumaised firmasid.

Eesti Kaitsetööstuse Liidu nõukogu esimees Taavi Veskimägi (eelkõige tuntud võrguettevõtte Elering juhina) saatis valitsusele kirja, kus kirjeldas, et kõigil sihtturgudel on märgata jahenemist. Eelkõige püüavad riikide valitsused toetada just kohalikke ettevõtjaid ja töökohtade säilimist ning kaitsetehnika import välismaalt jääb tagaplaanile.

«Eesti eelkõige ekspordile suunatud kaitsetööstusettevõtetele on see valuline tagasilöök. On oluline, et Eesti riik, meeldib see meile või mitte, tegutseks kaitsetööstuse sektori ettevõtete kohtlemisel samadel alustel teiste riikidega, eelistades kohalikke ettevõtjaid,» sõnas Veskimägi.

Tema sõnul on juba koroonaviirusest veerema hakanud kriis näidanud, et hädaolukorras võidakse ümber hinnata vanu rahvusvahelisi koostöö mudeleid. Seetõttu on kõige kindlamad just kohalikud, rahvuslikud võimed. «Tuleb välistada oht, et me väljume sellest kriisist olukorras, nagu meil valitses 10 aastat tagasi, kus Eestis sisuliselt puudus kaitsetööstuse sektor. Eesti iseseisva kaitsevõime edendamise seisukohalt ei saa seda lubada,» jätkas ta.

Sarnaselt paljude teiste Eesti ettevõtlusvaldkondaega on ka kaitsetöösturite põhimure see, kuidas hoida tulusid, maksta palka ja tasuda riiklikud maksud. Probleeme valmistab näiteks seegi, et näiteks maksuvõla olemasolu välistab võimaluse osaleda riigihangetel.

Kaitsetööstuse liidul on mitu ettepanekut. Esiteks soovivad nad, et isegi kui majandus langema hakkab, ei vähendaks riik kaitse- ja julgeolekuvaldkonna investeeringuid, vaid käsitleks neid osana majanduse taasteplaanist. «Selleks rakendada riigitasandil lühiajaliselt hankepoliitikat, mis toetaks kohalikke ettevõtteid ja nende majandustegevust, et säilitada Eesti ettevõtteid ja töökohti, samas edendades meie kaitsevõimet,» soovitas Veskimäe. Tema sõnul on ettevalmistamisel hanked, mis annaks sadadele töötajatele üheks-kaheks aastaks kindla leiva.

Lisaks soovib kaitsetööstuse liit kaasata lihtsamini käibekapitali Kredexilt. Kui ettevõtetel on raskusi tarnetega, peaks loobuma trahvidest. Veel pannakse ette riiklike tellimuste maksetähtaegade vähendamist 7 päeva peale ja lühiajaliselt võimaldada ettevõtetele ettemaksu vähemalt 50 protsenti tellimuse kogumahust.

Veskimäe sõnul koondab kaitsetööstuse liit pea kõiki suuremaid ja olulisemad Eesti kaitseettevõtteid. Tema sõnul on 10 aastat süsteemset tööd viinud meid olukorrani, kus saame rääkida modernsest, erakapitalipõhisest ja globaalsel turul huvi äratavaid tooteid pakkuvast tööstusharust.