Circle K juht: meie süüdistamine liigkasuvõtus on täiesti kohatu

Kai Realo Foto: Mailiis Ollino

Circle K peadirektor Kai Realo ütles, et kütusefirmade ja tanklakettide süüdistamine liigkasuvõtus on sama kohatu kui Eesti valitsuse süüdistamine arulagedas raha külvamises majanduse päästmiseks.

Kütusefirmad on viimase nädala jooksul palju nahutada saanud. Avalikkus, tarbijad ja poliitikud on neilt küsinud, et kui nafta hind on kahe nädalaga sisuliselt kokku kukkunud, siis miks tanklates postihinnad endiselt nii kõrged on. EKRE poliitikud Martin Helme ja Henn Põlluaas on kütusefirmasid ähvardanud isegi riikliku hinna ülempiiriga, mida hädaolukord kehtestada lubab.

Circle K juht peab kriitikanooli kohatuks. Ta selgitas, et tanklaketid peavad kriisi ajal täitma elutähtsat teenust, see tähendab pakkuma inimestele ja ettevõtetele mootorikütust. «Meie jaamad on avatud neile, kes osutavad teisi elutähtsaid teenuseid. See on erakordselt kallis, kui võrdleme eeldatavat käivet ja tänast tegelikkust, kus käive kukkus nädalaga kolmandiku võrra,» ütles Kai Realo.

Tema sõnul ei saa Circle K sarnaselt restoranidega ühe nädalaga sulgeda kulude kokku hoidmiseks kõiki bensiinijaamu, millel ei ole kliente. «Nafta hind on langenud, kuid Circle K ei müü naftat, vaid mootorikütust. Kui enamik liikuvaid kontoriinimesi on aheldatud kodukontorisse, ei müü me ka kohvi, hot dog’i ega nätsu, mis kõik moodustavad kokku väga olulise osa meie käibest. Bensiinist rääkimata.»

Elutähtsa teenuse osutajana peab Circle K oma tanklad lahti hoidma ka kriisist põhjustatud halva konjunktuuri korral. «Täna on Eestis, Euroopas ja kogu maailmas väga paljud ettevõtted kannatanud kahju mitte klientidele ebakohase hinna, vaid pärsitud nõudlusest tuleneva käibelanguse tõttu, millega kohanemine on väga kulukas ja raske. Lisaks käibe kukkumisega toime tulemisele peab kütusemüüja tagama oma töötajate ohutuse, mis nõuab olulist pingutust ja lisakulusid,» märkis ta.

Ta jätkas, et kui normaalsel turul on nõudluse vähenemisel võimalik kulusid vähendada mõistlikus tempos, siis praegu see võimalik ei ole. Puudub ka selgus ja kindlus, kui kaua kriis kestab, kuidas ja millal ühiskonnad sellest välja tulevad. «Praegustes oludes omab kõige suuremat väärtust kauba kättesaadavus, milleks peavad ennekõike just elutähtsat teenust osutavad ettevõtted püsima stabiilsed,» rõhutas peadirektor.

Eesti jaetanklad langetasid sel neljapäeval bensiini hinda 5 senti liitrist ja diislikütuse hinda 4 senti liitrist. See tähendab, et bensiin maksab nüüd 1,249 ja diislikütus 1,239 eurot liitrist.