Keskkonnaminister soovitab inimestel kalale minna
Lisatud Vladislav Koržetsi kommentaar

  • Kevadised ilmad ning muude meelelahutusvõimaluste vähesus soodustab kalastamist

Kalapüük kalurikülas Fishing Village Pärnumaal Sauga jõe ääres, kalastab Jakob Kose

FOTO: Urmas Luik/Parnu Postimees

Keskkonnaministeerium ja Eesti Kalastajate Selts soovitavad lisaks RMK matka- ja terviseradadel jalutamisele võtta ette ka kosutav kalalkäik.

«Harrastuskalapüügiga tegeleb Eestis vähemalt korra aastas 170 000 elanikku. Meil on ligi 1200 järve, umbes 10 000 km arvestatava suurusega vooluveekogusid ja üle 3000 km mereranda. Praegune kevadilm lausa kutsub neid avastama,» teatas minister meediale saadetud teates. 

«Kõigi jaoks on piisavalt ruumi, et püüda seal, kus meeldib ja millega meeldib,» selgitas Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Herki Tuus ja soovitas hoida kaaskalastajatega piisavat distantsi, et vältida koroonaviiruse võimalikku levikut.

Eesti Kalastajate Seltsi juhatuse liige Erki Tammleht lisas teatele, et kevadine saagivalik on lai ning püüda saab nii särge, vimba, ahvenat, säinast, hõbekokre, latikat ja teisi kalu. Ta märkis, et häid särjepüügikohti on ka mandril, näiteks eelmisel aastal püüti Matsalu looduskaitsealale jäävatest jõgedest ligi 9 tonni särge.

Varakevadel saab merest spinninguga näiteks meriforelli või jõest jõeforelli püüda, kalastuskaardi alusel on võimalik püüda jõgedest lõhet ja meriforelli, sest püügistatistika järgi on mõned sügisel ära kudenud lõhed või meriforellid veel jões alles.

«Kes aga soovib õngitsemise asemel võrku leotada, siis kõikjal merel on saadaval lube nakkevõrguga harrastuspüügiks,» lausus Tuus.

Peipsi-äärsed kalastajad ootavad ilmselt juba pingsalt soojemat ilma ja sellega kaasnevat kalade kevadist kudeaega, mil kala roogu tuleb, et siis harrastusvõrguga või õngedega püütud särjed ja teivid räästa alla kuivama panna. Varasematel aastatel on harrastuslikul nakkevõrgupüügil Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvest püütud aastas 33–40 tonni särge.

Keskkonnaministeerium tuletab kalastajatele meelde, et püügile minekuks tuleb lunastada harrastuspüügiõigus või kalastuskaart ning järgida tuleb kehtestatud püügipiiranguid ja kalade alammõõte. Rohkem infot selle kohta, kus mis luba kehtib ning mida ja kus praegu püüda võib, leiab Keskkonnaministeeriumi kodulehelt: https://www.envir.ee/et/harrastuspuuk .

Ministeeriumi teade hoiatas ka, et nagu tavalistelt, on liikvel Keskkonnainspektsiooni inspektorid, kes kontrollivad, et kalapüügil seadust ei rikutaks.

Sauga jõe ääres asuva kaluriküla Fishing Village juht Jakob Kose ütles, et rahvast on kalavetel juba näha ja hooaeg on käima läinud. 

«Lätlased nüüd ei saa meile kalale tulla, aga broneeringuid tuleb juba ka Eestist. Täna panime kalurikülas esimesed paadisillad vette, paadid tulevad homme,» selgitas Kose. 

Vladislav Koržets.

FOTO:  Postimees

«Minu kogemus näitab, et kui ma olen tõbisena kalale läinud, olen kohe terveks saanud. Kalapüük puhastab. Võime seda selgitada näiteks vee ionisatsiooniga, aga iga kord kui olen kas kõhuvaluga või muidu kehva enesetundega kalale läinud, on valu nagu käega pühitud,» soovitas kalamees, kirjanik ja kalakokk Vladislav Koržets. Ta lisas, et kalastamine aitab ainult siis, kui ikka kalale minna, mitte vee äärde viina viskama. 

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles