Video ⟩ Swedbank sai 4 miljardit Rootsi krooni trahvi

Swedbank. Foto: Remo Tõnismäe

Rootsi ja Eesti finantsinspektsioonide ühisuurimise käigus leiti, et Swedbankil on Balti riikides olnud suuri vajakajäämisi rahapesu tõkestamise reeglite täitmisel. Rootsi inspektsioon otsustas teha Swedbank ABle hoiatus ning pangale määratakse 4 miljardi Rootsi krooni ehk 360 miljoni euro suurune trahv.

Eesti finantsinspektsioon tegi Swedbank ASile ettekirjutuse, millega kohustatakse panka võtma kasutusele meetmeid parandamaks rahapesu vastu võitlemise kontrollisüsteeme. Eestis on käimas kriminaalmenetlus, mille eesmärk on jõuda selgusele, kas Swedbankis on aset leidnud rahapesu või muid kriminaalkuritegusid. Finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler selgitas, et kuna Eestis kehtib topeltkaristamise keeld, siis lõpetas inspektsioon oma väärteomenetluse ega saa seega panka rahaliselt trahvida. 

Kessler lisas ka, et kuna kriminaalmenetlus käib ja kuriteod on süütegude skaalal väärtegudest raskema astmega, on kohtul võimalik Swedbanki suuremas summas trahvida. Finantsinspektsiooni ettekirjutuse täitmiseks on pangal aega kaheksa kuud. Kui ettekirjutust ei täideta, rakendub Kessleri sõnul sunniraha esmalt 32 000 eurot päevas ja hiljem 100 000 eurot päevas. 

Kessler rõhutas, et ettekirjutus ei mõjuta panga kliente ning Swedbank on kinnitanud, et täidab ettekirjutust tähtajaliselt.

Laias laastus võib rikkumised jagada neljaks:

• Swedbank AS polnud tuvastanud, hinnanud ega analüüsinud kõiki oma majandustegevusega kaasnevaid rahapesu ning terrorismi rahastamise riske ja ei olnud seejärel õigesti määranud enda riskiisu.
• Panga organisatsiooniline lahend ei olnud selline, et see oleks aidanud kaasa rahapesu tõkestamisele, esines nii ressursi puudust kui ka huvide konflikte ning selgelt olid määratlemata vastutajad kõikide rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud kohustuste eest. 
• Swedbank ASi lahendid klientide osas hoolsusmeetmete kohaldamisel nii ärisuhete loomisel kui ka jälgimisel ei olnud kohased maandamaks kohaselt rahapesu ja terrorismi rahastamise riske.
• Swedbank ASi lahendid kahtlastest tehingutest rahapesu andmebüroo teavitamisel vajasid efektiivsemaks muutmist ning finantsinspektsioonile operatsiooniriski raportite esitamise protsess vajas ümberkujundamist.

Kessleri sõnul pole Swedbank piisavalt panustanud kontrollidesse ja süsteemidesse, et rahapesu vältida. «Pangagrupp tegi valikuid, mis lubasid teenindada kõrgema riskitasemega kliente. Samal ajal ei rakendatud piisavaid rahapesu tõkestamise meetmeid ning ei tehtud endale selgeks, kui suurt ohtu mainitud kliendid endast kujutasid.»

Eesti finantsinspektsioon on seetõttu teinud pangale ettekirjutuse, mis kohustab Swedbank ASi võtma ulatuslikke meetmeid, mis aitaksid neil mõista ja juhtida nii praeguseid riske kui ka neid, millega nad varem silmitsi seisid, ja võtta seejärel meetmeid riskide juhtimiseks. Lisaks tuleb Swedbanki Eesti üksusel üle vaadata oma organisatsiooniline lahend ja vajadusel seda muuta, et riske tõhusamalt ohjata. Pank peab muutma oma töökorraldust, et klientide tegutsemist paremini mõista.

Samuti peab ümber kohandama praktikad rahapesu andmebüroole kahtlastest tehingutest ja operatsiooniriskidest finantsinspektsioonile teavitamisel. Nagu Rootsi finantsinspektsioongi, leidis ka Eesti finantsinspektsioon rea näiteid selle kohta, kuidas Swedbanki tütarettevõte Eestis varjas või jättis enda teada info, mis tagasivaates näitab, kui tõsised probleemid olid pangas.

Rootsi inspektsioon määras hoiatuse ja trahvi

Rootsi finantsinspektsiooni järelevalvemenetluse käigus selgus, et Swedbank AB pole oma Balti riikide tütarettevõtetes rahapesu vastu võitlemise meetmete rakendamist täiel määral kontrollinud ega juhtinud. Teadlikkus rahapesu ohust polnud piisav ning ka protsesside, jooksvate tegevuste ja kontrollisüsteemide järgimine jättis soovida. Lisaks puudusid Balti riikide tütarettevõtetes rahapesuga võitlemiseks vajalikud ressursid.

Menetlusest selgus, et Swedbank AB oli teadlik, et Balti riikide tütarettevõtete kaudu võis toimuda rahapesu. Hoolimata mitmest sise- ja välisaruandest, milles hoiatati vajakajäämistest Balti riikides, ei võtnud pank nõuetekohaseid ja piisavaid samme. Rootsi finantsinspektsioon tuvastas ka juhtumeid, kus pank polnud neile esitanud kas õigel ajal või üldse dokumente ja teavet, millest oleks saanud juba varem järeldada, et olukord on tõsine. Sama andmete esitamata jätmine leidis aset ka suhetes Eesti finantsinspektsiooniga.

Rootsi finantsinspektsiooni peadirektor Erik Thedéen ütles, et nende menetlus näitas, et Rootsi juhtkond ei tegelenud rahapesuohuga Balti riikides piisavalt tõhusalt. «Sügavalt murettekitav on ka tõik, et pank ei esitanud Rootsi finantsinspektsioonile mitmel korral teavet, mis oleks aidanud jälile saada sellele, kui tõsine ja ulatuslik see probleem Balti riikides on.»

Rootsi finantsinspektsioon uuris ka seda, kas Swedbank AB on Rootsis rahapesu vastu võitlemise meetmeid nõuetekohaselt rakendanud. Nad leidsid, et sealgi oli vajakajäämisi nii klientide hindamisel kui ka tehingute seiramisel. Seega ei täitnud Swedbank AB rahapesu vastu võitlemise nõudeid ka Rootsis.

Eestis ja Rootsis tehtud järelevalvemenetluste tulemusel otsustas Rootsi finantsinspektsioon, et Swedbank ABle tehakse hoiatus ning nad peavad tasuma trahvi summas neli miljardit Rootsi krooni. Mõlema riigi finantsinspektsiooni hinnangul ei ohusta sanktsioonid ja ettekirjutused pankade igapäevategevust ega pankade võimet järjepidevalt kliente teenindada. Pangad on hästi kapitaliseeritud ja likviidsed.

Eesti finantsinspektsiooni juurdluse järeldus oli, et tütarettevõttes on olnud tõsiseid vajakajäämisi rahapesu vastu võitlemise kontrollisüsteemides ja pank pole rahapesu vastu võitlemise nõudeid täitnud.

Swedbanki juht: teeme kõik endast oleneva, et ettekirjutust täita

Tulenevalt finantsinspektsiooni tähelepanekutest, tuleb Swedbankil parandada rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide hindamist, tuvastamist ja analüüse. Pank peab sisse viima muudatusi oma organisatsioonistruktuuri, sh kindlaks määrama selged ülesanded, käsuliinid ja protsessid ning vajadusel kaasama lisaressursse. Lisaks tuleb pangal sisse viia parandusi kliendisuhete loomise ja jälgimise protsessidesse. Swedbank AS peab finantsinspektsiooni ettekirjutuses toodu korda tegema kaheksa kuu jooksul.

Swedbank Eesti juhatuse esimees Olavi Lepp ütles, et viimase aasta jooksul on Swedbanki rahapesuvastane töö saanud palju kriitikat ning pank on selle teemaga  põhjalikult tegelemas. «Oleme teinud finantsinspektsiooniga täielikku koostööd. Ettekirjutus annab hinnangu Swedbanki tegevusele seisuga 31.03.2019 ning enne seda. Finantsinspektsioon on oma ettekirjutuses välja toonud neli suuremat teemaderingi, mis tuleb meil korda saada tänavu novembri keskpaigaks. Oleme tänaseks mitmeid parandusi sisse viinud ning kinnitan, et teeme kõik endast oleneva, et sügiseks ettekirjutuse nõudmised täita. Olles üks finantsturu liidritest Eestis, peame olema suunanäitaja ka rahapesuvastases võitluses ning selle eesmärgi me ka võtame,» ütles Lepp

Lepp lisas, et Swedbank annab aprilli lõpus üle plaani, mille alusel hakatakse finantsinspektsiooni ettekirjutust täitma. Ühe punktina on inspektsioon kritiseerinud Swedbanki organisatsiooni struktuuri. «Siin on mõttekoht, kuidas oma tööd korraldada, et juhatus ja nõukogu saaksid ülevaate, mis risk portfellis on. Juba täna oleme oma raporteerimist parandanud ja usun, et me oleme õigel teel,» lisas ta.

Hetkel käimasoleva kriminaaluurimise kohta ütles Lepp, et faktilisi asjaolusid ta ei tea. «Mulle teadaolevalt ei ole ühelegi isikule, nii füüsilisele kui juriidilisele, kahtlustust või süüdistust esitatud. Swedbank ASile pole kindlasti esitatud,» ütles ta.

Rootsi finantsinspektsiooni määratud trahvisumma osas ei osanud Lepp veel hinnangut anda. «Ma pole jõudnud nende raportit lugeda. Eesti inspektsioon läks ettekirjutuse teed ja jättis rahalise karistuse palli prokuratuuri kätte. Rootsis mindi kohe rahalise trahvi ja hoiatuse teed. Võis eeldada, et mingi trahv sealt tuleb,» ütles Lepp.

Pangajuht lisas ka, et viimase nelja aastaga on panga kontrollisüsteemid oluliselt paremaks ja tõhusamaks läinud. «Praegu tuleb poliitikutelt kriitikat, et me oleme läinud kontrollidega pendli teise otsa ja eks see kriitika on kohati õigustatud. Me näeme nüüd kliendi kontodel asju, mida varem ei näinud ja seega reageeritakse ka rohkem,» ütles Lepp.

Ennetav suurpuhastus juhtide seas

Swedbanki nõukogu kutsus eelmise aasta märtsis, vahetult pärast rahapesuskandaali lahvatamist, tagasi panga tegevjuhi Birgitte Bonneseni ning kuu aega hiljem astus tagasi panga nõukogu esimees Lars Idermark. 17. juunil teatati, et seoses rahapesukahtluse sisejuurdlusega peatati päevapealt Swedbank Eesti juhi Robert Kiti ja finantsjuhi Vaiko Tammevälja volitused. Samuti teatati, et nii pangast kui ka selle nõukogust lahkub Priit Perens.

Septembri lõpus kinnitati, et töösuhe Kiti ja Tammevälja ning ka senise eraisikute panganduse juhi Kaie Metslaga lõpetatakse.

Detsembris tuli uus suurpuhastus, mille käigus jäi kohast panga tippjuhtkonnas ilma kolm eestlast: riskijuht Helo Meigas, kliendiüksuse juht Aet Altroff ning IT-juht Tarmo Pajumets. Kaks viimast jätkavad Swedbankis uuel töökohal.