Töötukassa kriisitoetus on helde, aga valetajad saavad karistada

Töötukassa. Foto: Toomas Huik

Töötukassa nõukogu jõudis kolmapäeva õhtul kokkuleppele, et raskustes ettevõtetes koondamise vältimiseks plaanib töötukassa hüvitada kahe kuu jooksul 70 protsenti palgast, plaanitava meetme maht on 250 miljonit eurot.

Plaani kohaselt hüvitatakse ettevõtetele, kelle käive ja tulud on järsult langenud ning kelle töötajatele ei ole tööd anda, perioodil märtsist maikuuni kahe kuu ulatuses 70 protsenti töötajate brutosissetulekust. Ettevõtted peavad hüvitise maksmises ka ise osalema.

Hüvitise saamiseks peab ettevõte täitma kolme tingimust: 

1) Ettevõtte käive peab olema langenud vähemalt 30 protsenti võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.

2) Ettevõttel ei ole vähemalt 30 protsendile töötajatest tööd anda.

3) Töötajate palka on vähemalt 30 protsenti langetatud.

Taotlusi saab esitada tööandja, kuid oluline on tähele panna, et märtsis veel taotlusi vastu ei võeta. Hüvitatakse aga juba ka märtsi eest.

Ametiühingute keskliidu juht ja töötukassa nõukogu liige Peep Peterson täpsustas, et ettevõte peab täitma kahte kolmest tingimusest. «Tööandja peab olema majandusliku olukorra tõttu sunnitud vähendama kas töökohtade arvu või palkasid. Seega ei saa tulla niisama toetust küsima,» ütles Peterson.

Töötukassa hüvitab 70 protsenti eelmise 12 kuu keskmisest brutopalgast, aga mitte rohkem kui 1000 eurot. Tööandjal on omakorda kohustus maksta töötajale lisaks vähemalt 150 eurot, ka tööjõumaksud peab tasuma tööandja ise.

Meede kehtib tagasiulatuvalt alates 1. märtsist 31. maini, ent kompensatsiooni saab taotleda kuni kahe kuu töötasu ulatuses tööandja valitud perioodi eest selle kolme kuu sees. Seega on hõlmatud ka need töötajad, kes alates 1. märtsist on saanud juba koondamisteate.

Küsimusele, kuidas välistatakse toetuse pahatahtlik kasutamine, vastas Peterson, et meede põhineb küll usaldusel, ent seda usaldust kontrollitakse. «Kui tööandja teadlikult valetab, siis rakenduvad soodustuskelmuse paragrahvid ja kindlasti kontrollitakse ettevõtete puhul toetusele vastamise tingimusi,» lisas ta.

Ametiühingute keskliidu vaates on Petersoni sõnul oluline, et majandus pöörisesse ei läheks ja suudetakse hoida inimeste sissetulek mõistlikul määral. «Samuti on oluline töösuhte jätkumine, et kui kriis läbi saab, oleks inimestel võimalik kiiresti tööle naasta,» lisas ta.

Peterson lisas, et hetkel on meetme tähtaeg seatud 31. maini, ent töötukassa nõukogu hakkab pidevalt kohtuma, et olukorda analüüsida ning vastavalt vajadusele vaadatakse tähtajad ümber. «Praegu on seatud meetme rahaline piir 250 miljoni euroni, ent kui on vaja toetust pikendada, siis arutame selle koos valitsusega läbi,» lisas ta.

Küsimusele, kui paljusid töötajaid võib toetus puudutada, ütles Peterson, et seda on praegu veel raske hinnata. «Kriis on mõjutanud väga erinevalt teatud sektoreid. On räägitud, et hotellinduse käibed on langenud 90%, mõnedes tööstustes on langus 30%. Me tegeleme modelleerisimega, aga praegu on vara öelda, kui paljud töötajad toetust saama hakkavad,» lisas ta.

Arto Aas: kõige tähtsam on piirangud lõpetada

Eesti Tööandjate Keskliidu juht Arto Aas ütles, et ehkki plaan on värske ja nüansse on tohutult, on esmareaktsioon töötukassa toetuspakiteli positiivne. «Mingit leevendust ta kõige raskemas seisus olevatele ettevõtjatele pakub. See on rohi kaheks-kolmeks kuuks, et šokk üle elada,» leidis Aas. 

Samas on kostnud ettevõtjate hulgas hääli, et palga ülempiir 1000 eurot, mille pealt toetust makstakse, on liiga madal. Aasa sõnul pole midagi teha, sest fookus on praegu madalapalgalisemate aitamisel. «Ideaalset lahendust, mis kõigile sobiks, ei ole,» lisas ta.

Kui paljud ettevõtted seda abi juba praegu vajavad? Tööandjate juht ei osanud öelda, kuid arvas, et hädas on ilmselt sadu või isegi tuhandeid ettevõtteid. 

«Juhul kui toetus käima läheb, kavatseme iganädalaselt jälgida, kes ja mis ulatuses seda küsivad. Kui selguvad kitsaskohad, parandame need käigupealt,» lubas Aas. 

Mis on järgmine kõige pakilisim abikäsi, mida tööandjad vajaksid? «Kõige olulisem on see, et kaubad ja töötajad saaks vabalt liikuda. Meie põhisõnum on praegu see: ärge kehtestage rohkem piiranguid! Pigem tuleks mõelda, kuidas tavaellu tagasi pöörduda. Teeme ettevalmistusi normaalse elu jätkamiseks. Sellele tuleb keskenduda,» lõpetas ta.