Helme torge ajas Eesti tanklaketid ärevusse (25)
/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
18. märts 2020, 14:13
Eesti kütusemüüjaid hirmutab rahandusminister Martin Helme sotsiaalmeedias õhku visatud mõte, et valitsus saab kriisiajal kehtestada kütuse postihinna oma suva järgi.
«Praeguses erakorralises olukorras saab valitsus koos aktsiisilangetusega määrata kütusemüüjatele ka posti otsas oleva hinna ülempiiri ehk sundida alanevat sisendkulu kohe kandma edasi tarbijale,» ähvardas Helme üle-eile sotsiaalmeedias.
Tõenäoliselt ajendas Helmet postitust tegema see, et kuigi viimase 10 päeva jooksul on nafta maailmaturuhind robinal kukkunud, püsivad hinnad meie tanklates jätkuvalt sama kõrgel. Kivistunud hindadest on Postimees kirjutanud siin ja siin. Postimehe andmetel võivad kütusemüüjad võtta meilt iga bensiiniliitri kohta tavapärasest kümme senti rohkem, mis teeb iga paagitäie kohta olenevalt selle suurusest viis, kuus või enamgi eurot rohkem.
Helme sõnad tegid kütusesektori ärevaks. «Tegu võib olla ebaproportsionaalselt suure põhiõiguste piiramisega, mis raskendab kütuseettevõtete kui elutähtsa teenuse osutajate võimekust kriisisituatsioonis efektiivselt toimida,» ütles ühingu juht Mart Raamat.
Tema sõnul on Eesti kütuseturg näidanud, et sisendhinna muutused jõuavad selgelt ka lõpphinda – seda veel kiiremini ja jõulisemalt, kui teistes regiooni riikides. Viimastel nädalatel Euroopa Liidus on tema sõnul just Eesti kütusturul hinnad kõige kiiremini langenud – vastavalt 8,7 senti mootoribensiin 95 ja 9,6 senti diislikütuse puhul.
«Selline pretsedenditu lüke ettevõtlusvabaduse piiramiseks võib tänases eriolukorras panna kahtluse alla ettevõtete majandusliku jätkusuutlikkuse ning halvemal juhul ka elutähtsa teenuse osutamise ühiskonda rahuldaval tasemel,» märkis Raamat.
Ta selgitas, et kui kütuse lõpphinnast maksud ja muud kulud maha arvata, on hind kõigis meie regiooni riikides praktiliselt võrdne. Mis aga võib Eestisse sisseostetava kütuse veidi kallimaks teha kui naaberriikides on logistikakulud, lisas Raamat. Baltikumi teenindav rafineerimistehas asub nimelt Leedus.
Samuti on niigi regiooni väikseimal Eesti turul viimastel kuudel tarbimine märkimisväärselt vähenenud – aastatagusega võrreldes on müügimahud langenud üle 10 protsendi. «Neid aspekte peavad kütusemüüjad samuti arvestama hinnakujunduse juures, et oma tegevuskulusid katta. Ometi näeme, et netohind on meil naabritega võrdväärne – seetõttu saamegi öelda, et Eesti kütusemüüjad toimivad veelgi efektiivsemalt ja tarbijasõbralikumalt, kui naaberriikide ettevõtted.»
Eesti Õliühing tegi valitsusele ettepaneku hinnasurve vähendamiseks loobuda järgnevaks kolmeks kuuks osaliselt biokütuse lisamise nõudest mootorikütusele. «Biokütuste maailmaturu hinnad on suure nõudluse tõttu viimastel kuudel märkimisväärselt tõusnud ning kohustuse täitmine moodustab arvestatava hinnalisandi müüdavale kütusele,» selgitas Raamat
MTÜ Eesti Õliühing on Eesti naftasaadustega tegelevate ettevõtete esindusorganisatsioon, mis ühendab 13 liiget, kelle peamiseks tegevusaladeks vedelkütuste käitlemine. Õliühingu liikmed – Alexela, Circle K, Jetoil, Neste, Olerex ja Terminal Oil – on kriisisituatsioonis elutähtsa teenuse osutajad.