Mati Vetevoolu kalaäri: ühest kriisist teise

Hoolimata kriisist on Mati Vetevoolu tuju hea. Ta käib endiselt iga päev kalal. Foto: Tairo Lutter

Vaevalt jõudis Mati Vetevoolu kalaäri listeeriaskandaalist taastuda ja jalad alla saada, kui neid tabas juba uus kriis.

«Tegelikult võib isegi nii öelda, et üks kriis ei jõudnud lõppedagi, kui teine juba algas,» ohkas M.V.Wooli omanik Mati Vetevool. Pärast seda, kui ettevõte sai jaanuari alguses loa käivitada Harku ja Vihterpalu tehas, on tootmine järk-järgult kasvanud. Listeeriakriisi eelsele tasemele jõudmine oleks võtnud muidugi omajagu aega, kuid suund oli selge ja siht silme ees.

Nüüd tabas pikaaegset kalaäri koroonakriis. «Vaagume kuskil 40-protsendilise tootmisvõimsuse juures,» ütles Vetevool. «Hotellid, restoranid ja kohvikud on järjest tellimusi tühistanud. Aga õnneks kaupluseketid tellivad meie kala edasi. Jaeketid hoiavad toidutootjaid vee peal,» kiitis ettevõtja, kes arvas, et nad tulevad siiski toime.

Vetevool peab ülioluliseks sanitaar- ja ohutusreeglitest kinnipidamist. Kõigil töötajatel on keelatud suurematel koosviibimistel ja sünnipäevadel käimine. «Kui ma ise tehase ümbrusse lähen, on mul mask peas ja hoian teistest kahemeetrist distantsi. Me peame asja tõsiselt võtma! Ei tohi olla nii, et keegi laseb jala sirgu ja ütleb, et andku kalli ja musi edasi!» rääkis Vetevool, kel on tulemas 75. aasta juubel. «Arvan, et lükkan selle tähistamise aasta aega edasi!» muigas ta.  

Hullem kriis kui 2008

Seetõttu leiab ettevõtja, et riik on viiruse ohjeldamiseks talitanud õigesti ja karmid piirangud liikumisele õigustavad end. «Mitte midagi pole seni üle võlli. Riik võiks isegi veel rangemad piirangud kehtestada!» rääkis mees reipalt «Samas on selge, et tööstusi, poode ja apteeke ei saa kinni panna. Aga kasvõi piiri kinnipanek oli hea mõte.»

Kuidas ta suhtub aga riigilt abi küsimisse? Ehkki Vetevool leidis, et ettevõtja peaks esmajärgus ise hakkama saama ja käsi pikal abi küsimine võib süvendada õpitud abitust, on kriisi siiski nii suur, et riigil tuleb õlg alla panna.

Esiteks tuleks tema sõnul kompenseerida töötajate haiguspäevad. Teisena võiks riik aga kinni maksta koondatud või karantiini saadetud töötaja palgakulu. «Peamine on see, et ettevõtjad, kelle käive on langenud või hoopiski kokku kuivanud, ei maksaks end palkadega lihtsalt tühjaks,» kutsus Vetevool üles. Ülejäänud riiklikud abinõud sõltuvad tema sõnul aga sellest, kui pikale kriis venib. 

Siiski pani Vetevool südamele, et ettevõtjad peaksid ka ise oma tegevused üle vaatama, kulud miinimumini viima, säästma ja hambad ristis efektiivsust taga ajama. Ometi ei tähenda see M.V.Wooli näitel seda, et töötajaid ootaks koondamine või palgakärbe. «Midagi sellist praegu plaanis pole,» kinnitas ta.

Kui vaadata laiemat pilti, peab Vetevool alanud kriisi kindlasti hullemaks kui 2008. aasta oma. «Kui saaks suvega teema maha, oleks ideaalne. Peaasi, et kriis ei vinduks läbi suve ja siis sügisel uuesti ei algaks. See oleks kõige hullem variant,» resümeeris ta.

M.V.Wooli võitlus listeeriabakteriga

Terve eelmise aasta lõpp kulus M.V.Woolil listeeriabakteriga võitlemise peale. Veterinaar- ja toiduamet (VTA) leidis, et firma pole bakteri välja juurimiseks piisavalt teinud, seda enam, et mitme inimese surm seoti otseselt kalatehasest leitud ohtliku puhangutüvega. Firma eitas kõike.

Pärast korduvaid hoiatusi otsustas VTA ettevõtte tehased 26. novembril täielikult kinni panna. Õige pea teatas kalatööstus kõigi, pea 125 inimese koondamisest.

Järgnes raske detsember, kus paljud kaotasid enne jõule töökoha. Poodide kalaletid olid varasemast palju tühjemad. M.V.Wool ise mõlgutas isegi pankrotimõtteid.

Õige pea algas vaevaline ja pingeline kohtutee, mis osutus M.V.Wooli jaoks lõpuks edukaks: jaanuari alguses õnnestus nii Harku kui ka Vihterpalu tehas taaskäivitada. See tähendab, et ehkki paarkümmend inimest tõesti koondati, said lõviosa siiski jätkata.

Mati Vetevool ütles, et listeeriaskandaali sattumine oli tema elu suurim kriis ja tekitatud kahju küündib mitme miljoni euroni.