Riik maksab töö kaotanud inimestele suurema osa palgast kinni (8)
/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
17. märts 2020, 12:21
/nginx/o/2019/10/30/12700699t1h3a9f.jpg)
Sotsiaalminister Tanel Kiik lubas pressikonverentsil, et töötukassa maksab kriisi tõttu töölt eemale jäänud inimestele vähemalt 70 protsenti palgast kinni.
Täna hommikul kogunes töötukassa nõukogu, kus arutati, kuidas aidata ettevõtjaid ja nende töötajaid, keda koroonaviiruse laialdane levik kõige valusamalt on löönud. Firmad on oodanud leevendusmeetmeid pikisilmi.
Hommikul sündinud põhimõtteline kokkulepe näeb ette, et riik kompenseerib kas karantiini või muude majandusraskuste tõttu palgast ilma jäänud inimestele 70 protsenti nende palgast. Esialgu makstakse toetust kahe-kolme kuu jooksul. Kui on vaja, võib toetust ka pikendada, lubas Kiik.
Ministri sõnul võivad tööandjad, kui nad vähegi suudavad, maksta inimesele kinni ülejäänud 30 protsenti sissetulekust. Või leida neile võimalusel osakoormusega töö. «See oleks inimestele täiendav boonus, mis tähendab, et oma sissetulekus ta ei kaotaks,» märkis Kiik.
Kiik rõhutas, et nad kaaluvad ka haiguslehel olijatele esimese kolme haiguspäeva eest riigipoolse hüvitise maksmist. Praegu tuleb teatavasti haigetel esimese kolme päeva palgarahast suu puhtaks pühkida.
Ehkki põhimõtteline otsus on sündinud, arutab töötukassa nõukogu täna õhtupoolikult tehniliste detailide üle edasi.
Töötukassal on pea miljardi jagu reserve, mida kasutada.
Väikeettevõtja: ei taha koondada
Eesti pildiraamide tootja ja raamimisteenust pakkuva Artproof OÜ juhatuse liige Krister Rekkaro ütles, et nende jaoks on kõige tähtsam hoida töökohad alles.
«Meie eesmärk on inimesi mitte koondada, vaid hoida töökohad alles, et kriisi leevenedes toodete ja teenuste pakkumusega jätkata. Kui riik saab pakkuda tuge, kompenseerides 70 protsenti töötajate palgast, on see suurepärane uudis,» lausus Rekkaro. See loob neile võimaluse nõudluse madalseisu ajal keskenduda arendustegevustele, turundusele ja müügile. See on jällegi parem hüppelaud kriisist välja tulemisel.
Rekkaro leidis, et abiprogramm peaks käivituma võimalikult kiiresti, sest väikeettevõttena pole neil võimalik müügikäibe järsu languse tingimustes pikalt vastu pidada.
Helme tuli välja ulatusliku abipaketiga
Samal ajal tegi rahandusminister Martin Helme ettepaneku anda kriisi leevendamiseks majandusse 140 miljonit eurot. Muuhulgas tahetakse langetada ka diisliaktsiisi.
«Elektri, gaasi, diisli, bensiini aktsiisi langetus tooks kaasa olulise elanike ostujõu kasvu, turgutaks hädavajalikku tarbijakindlust ning annaks ettevõtetele mitme olulise sisendhinna võrra õhku juurde,» kirjutas Helme sotsiaalmeedias. Madalamad tarbimismaksude määrad kehtiksid ministri ettepanekul paar-kolm aastat.
Helme märkis, et kui aktsiisipaketile lisada juurde taastuvenergia tasu ajutine peatamine, oleks energiahinna langus väga tuntav.
Samuti avaldas Helme postituses toetust Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi ettepanekule peatada pensioni teise sambasse tehtavad maksed. «See vabastaks umbes 400 miljoni eurose kulu eelarvest ja tõstaks kõigi inimeste reaalselt kättesaadavat palka.»
Samuti on Helme sõnul kavas asuda Kredexi kaudu andma ulatuslikke riiklikke käendusi ettevõtetele käibelaenu ja krediidi saamiseks.
Ta rõhutas, et tuleks kaaluda ka tööjõumaksude moratooriumit kõige keerulisemates sektorites. Samuti pakkus ta välja, et lähiaastatel riiki tulevate suuremate töökohtade loojate jaoks võiks riik pakkuda veidi pikema kestusega maksusoodustust.